GreenMind projekti veebiviktoriin - Peipsi randade elurikkus


 

Pane oma teadmised proovile!

Kui soovid Peipsi randade elurikkust paremini tundma õppida, siis vali HARJUTUSVIKTORIIN: see sisaldab 25 küsimust ja 25 Peipsi elurikkust ja keskkonda selgitavat lühilugu. Õppeviktoriinis saad vale vastuse korral proovida uuesti. Kui vastad õigesti esimesel katsel, teenid 2 punkti, teisel katsel aga 1 punkti.

Kui soovid sõbraga teadmistes jõudu katsuda, siis vali VÕISTLUSVIKTORIIN: siin tuleb 25-le küsimusele vastata 100 sekundi jooksul. Võistlusviktoriinis saad igale küsimusele vastata vaid üks kord. Kui jõuad valmis kiiremini ja kõik vastused on õiged, siis lisanduvad järele jäänud sekundid boonusena. Kui jääd ajahätta, siis saad punkte 100 sekundi jooksul antud õigete vastuste eest.

Kõikjal tekstides mõistetakse Peipsi järve all tervikut – Suurjärve, mis koosneb kolmest osajärvest: Peipsi kitsamas mõttes, Lämmijärv ja Pihkva järv. 

Õigest vastusest hõiskab kiivitaja.

Vale vastuse korral ragistab rästas-roolind.


Küsimustik valmis projekti GreenMind „Raising Environmental Awareness in Estonian-Russian Border Area“ raames. 

Projekti eesmärgiks on rohelise maailmavaate levik avalikkuse seas, mis aitab kaasa piiriüleses Peipsi piirkonnas keskkonna­sõbraliku, energiatõhusa ja atraktiivse elukeskkonna arendami­sele. 

See veebiküsimustik valmis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 rahalise abiga. Selle veebiküsimustiku sisu eest vastutab ainuisikuliselt  Peipsi Koostöö Keskus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti. 

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu


 

Õige vastuse korral siristab
Kiivitaja
Vale vastuse korral kraaksub
Rästas-roolind
Koostaja:Arne Ader
Toimetaja:Ann Marvet
Fotod:  Arne Ader, Tiit Hunt (koha, lukarits) , Leho Luigujõe (Kolpino saar), Alexander Savin (Pihkva linn)
Videod ja loodushelid:
Arne Ader
Joonised:Margit Mõttus
Projektijuht: 
Margit Säre
Täname: Vello Keppart, Henn Timm, monograafia „Peipsi” (2008) autorid
Teostus: Peipsi Koostöö Keskus, Loodusemees
Veebileht:Codelight
Sinu tulemus
Vastasid õigesti küsimusele -st küsimusest.
Avalehele
Punktid:
0 0
Aega jäänud:
0 0 : 0 0

Milline Peipsi saartest on suurim?


Milline Peipsi saartest on suurim?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui palju inimesi elab Peipsi valglal?


Kui palju inimesi elab Peipsi valglal?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kust jõuab Peipsi järve kõige enam eutrofeerumist põhjustavat reostust?

Kust jõuab Peipsi järve kõige enam eutrofeerumist põhjustavat reostust?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Missugune on suurim Peipsist välja voolav jõgi?


Missugune on suurim Peipsist välja voolav jõgi?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on pildil?


Mis on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?



Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on pildil?


Mis on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on pildi?


Mis on pildi?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Milline kalade massilise hukkumise põhjustest on valdavalt inimtekkeline?


Milline kalade massilise hukkumise põhjustest on valdavalt inimtekkeline?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Missugune Euroopa suurimate järvede esiviiskust on lõunapoolseim?


Missugune Euroopa suurimate järvede esiviiskust on lõunapoolseim?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on pildil?


Mis on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Missugune on Peipsi järve kõige pisem kala?


Missugune on Peipsi järve kõige pisem kala?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui kõrged on Peipsi rannal olnud kõrgeimad jäämäed?


Kui kõrged on Peipsi rannal olnud kõrgeimad jäämäed?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui suur on Peipsi järve vee keskmine läbipaistvus?


Kui suur on Peipsi järve vee keskmine läbipaistvus?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on pildil?


Mis on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes on pildil?


Kes on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millest oleks kõige rohkem abi, et Peipsi kujuneks selgeveeliseks elurikkaks järveks?


Millest oleks kõige rohkem abi, et Peipsi kujuneks selgeveeliseks elurikkaks järveks?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.
/
Kas teadsid?
Peipsi saared

Peipsis on ühtekokku 35 saart. Lisaks neile leidub veel pisikesi saarekesi jõgede suudmeis: Velikaja deltas on seesuguseid umbes neljakümmend.

Peipsi järve suurim saar on Kolpino (11 km²). Esikolmikusse kuuluvad veel Piirissaar ja kõrgete kallastega Kamenka.



Kas teadsid?
Elanike arv

Järve valgla on piirkond, millelt järv saab oma vee. Peipsi valgla ulatub nelja riigi territooriumile: Venemaale (58%), Eestisse (34%), Lätisse (7%) ja killuke sellest jääb Valgevene põhjanurka.

Peipsi valglal elab üle miljoni inimese, kelle tegevus mõjutab suuremal või vähemal määral järve seisundit. Inimtegevusest pärinev reostus jõuab järve peamiselt ojade ja jõgede kaudu.



Kas teadsid?
Reostus

Peipsi järve mõjutab kõige suuremal määral põldudelt pärinev hajureostus, eelkõige lämmastik.

Suured linnad, Velikaja jõe ääres paiknev 200 tuhande elanikuga Pihkva ja Emajõe kallastel asuv 100 tuhande elanikuga Tartu on kõige olulisemad punktreostusallikad. Mõlemast lähtuvat reostust on aidanud kahandada tõhusad puhastusseadmed.



Kas teadsid?
Suurim väljavoolav jõgi

Ainsana voolab Peipsist välja Narva jõgi, mis viib Soome lahte igal aastal 12 km2 vett ehk umbes poole järve veemahust.

Peipsisse suubub üle 30 jõe ja rohkem kui 200 oja või kraavi. Järve seisundit mõjutavad oluliselt kaks suuremat jõge: Velikaja ja Suur Emajõgi. Peipsi järv kogub oma vee ulatuslikult, enam kui 47 800 ruutkilomeetri suuruselt alalt. Valglal on kaks suurt linna: Pihkva (umbes 200 000 elanikku) ja Tartu (umbes 100 000 elanikku).



Kas teadsid?
Luigelill

Kesksuvel avab Peipsi järve madalas kaldavees ja järvelammil oma kaunid õisikud luigelill. Selle põneva taime lähisugulased elavad troopikas, meie mail on ta oma sugukonna ainus esindaja.

Siberis kutsutakse luigelille jakuudi leivaks. Lille tärkliserikastest juurikatest saab jahu, mis sobib nii leiva tegemiseks kui ka kohvijoogi valmistamiseks. Luigelillejahu pikema-ajalist toiduks tarvitamist ei peeta siiski tervislikuks, nii et igati mõistlik on need luikheledad õisikud veepiiri kaunistama jätta.



Kas teadsid?
Rästas-roolind

Seal, kus kõlab rästas-roolindude vali ragisev laul, laiuvad veekogude kõige ulatuslikumad ja kõrgemad roostikud. Lämmijärv ja Pihkva järv sobivad rästas-roolindudele ideaalselt. Tükati leidub neile sobilikke elualasid ka Peipsi põhjapoolsetel randadel.

19. sajandi alguses Peipsi rannarahvad rästas-roolindu veel ei tundnud: see linnuliik on tulnud siia hiljem lõunapoolsetelt aladelt. Rästas-roolinnu levila laienemist on soosinud järvevee rikastumine toitainetega ehk eutrofeerumine, mis on omakorda soosinud roostike laienemist.



Kas teadsid?
Kaldapääsuke

Kaldapääsukeste looduslikuks elupaigaks sobivad järsud liivakivipaljandid jõgede ja järvede ääres. Seepärast pole mingi ime, et kaunis Kallaste pank on kaldapääsukeste meelisala, kus parimatel aegadel on pesitsenud isegi kuni 2000 pääsupaari.

Kaldapääsukesed uuristavad liivakivisse umbes meetri pikkusi käike, mis suunduvad veidi ülespoole: nii ei uputa vihmavesi uru sügavuses paiknevat pesakoobast.



Kas teadsid?
Väikeluik

Arktilises tundras pesitsevatele väikeluikedele on Peipsi järv ülioluline peatusala sügisrändel: seda haruldast linnuliiki on loendatud Peipsil peatumas kuni 5000 isendit. Pärast rändepeatust liigutakse siit edasi Lääne-Euroopas asuvatele talvitusaladele.

Väikeluiged otsivad toitu enamasti rannajoone lähedastel penikeelemadalikel Lohusuust Piirissaareni ja Gdovist kuni Samolvani. Sageli seltsivad nad laulu- ja kühmnokk-luikedega.



Kas teadsid?
Rändkarp

Kolmnurkse kojaga rändkarbid on Peipsi kõige tavalisemad põhjaloomad: nende biomass on siin paarkümmend korda suurem kui ülejäänud umbes viiesajal järve põhja asustaval liigil kokku. Just rändkarbi rohkuse tõttu näeme lindude rände ajal järvel peatumas suuri sukelpartide kogumeid. Lausa hiigelkogumeid moodustavad vahel merivardid (fotol) ja tuttvardid.

Rändkarp on Peipsis võõrliik. Tõenäoselt on ta siia jõudnud paatide külge kinnitununa Kaspia ja Mustamere piirkonnast, mööda Velikaja jõge. Suure arvukuse tõttu on rändkarp oluline järvevee puhastaja.


Kas teadsid?
Mudakonn

Mudakonn on öise eluviisiga. Päeva veedab ta maa sisse kaevunult. Veekogudega on mudakonnad seotud vaid kudemise ajal, kusjuures nende tasast häälitsemist pole kuigi kaugele kuulda.

Mudakonnale sobivad elupaigaks mahepõllunduse piirkonnad. Ta on kaevuja: kobestatud peenramulda kaob konn paari-kolme minutiga. Kaevamiseks kasutab ta tagajalgu, liikudes pinnasesse püstloodis, tagaots ees.



Kas teadsid?
Merikotkas

Lämmijärve ümbruse soostikud on meri- ja kalakotkastele unelmate maad! Kalarikka järve naabruses leidub vanade puudega soosaari, kuhu ehitada pesa. Lämmijärvest läänekaarde jääb Emajõe Suursoo ja idakaarde Remdovski kaitseala soostikud. Piiriülesel loodusalal pesitseb ühtekokku umbes 140 kotkapaari, neist 2/3 Venemaa poolel ja 1/3 Eestis.

Kotkaste kaitsele on oluliselt kaasa aidanud eesti ja vene kotkameeste koostöö. Tänu ühisele tegutsemisele on õnnestunud seisata metsaraie kotkapesade ümbruses Remdovski kaitsealal.



Kas teadsid?
Pilliroog

Pilliroog on Peipsi kõige tavalisem taimeliik. Tema levikut on soosinud järve rikastumine toitainetega ehk eutrofeerumine. 1970. aastatel laienesid roostikud oluliselt, levides ka järve põhjaossa.

Pilliroog on meie looduslikest rohttaimedest kõige jõulisema kasvuga, sirgudes parimatel kasvukohtadel ligi nelja meetri kõrguseks. Peipsi ühed võimsamad roostikud asuvad Varnjas, kus nende aastane produktsioon küünib ligi 50 tonnini hektarilt. Suured roostikud, mis on tekkinud inimtegevusest lähtuva toidukülluse toel, aitavad ühtlasi järve puhastada: rookõdul toimetavad mikroorganismid läkitavad osa lämmastikust gaasilisel kujul õhku tagasi.



Kas teadsid?
Liiv-vareskaer

Liiv-vareskaer on hõremurusalt kasvav kõrreline, kes tunneb end koduselt luidetel. Ta on pika tugeva juurika ehk risoomiga: sügavale pinnasesse tungiv risoomistik aitab luiteliival kinnistuda.

Pilkupüüdva välimuse tõttu kasutatakse liiv-vareskaera haljastuses: tema lehti kattev loomupärane vahakirme lisab iluaedadesse sinakasrohelisi toone.


Kas teadsid?
Kalade massiline hukkumine

Kalad surevad massiliselt juhul kui kuumad ja tuulevaiksed ilmad vallandavad sinikute ehk sinivetikate vohamise. Siis tekib järves päevane hapniku üleküllasus ja öine hapnikuvaegus. Hapniku üleküllasus loob tingimused kaladele mürgise ammoniaagi tekkeks. Hapnikuvaeguses võivad kalad lämbuda. Mõlemad on seotud surnud vetikamassi lagunemisega. Vetikate vohamist toetab toiduküllus, mida on suurendanud jõgede ja ojade kaudu järve jõudev reostus.

Kalade massilise hukkumise juhtudel on viimasel ajal kannatanud kõige enam kiisk (fotol). Varasematel aastatel on suur suremus tabanud ka peipsi tinti.


Kas teadsid?
Koha

Tänapäeval on koha Peipsis kõige olulisem töönduslik kala. Ta kuulub koos peipsi tindi, haugi, särje, latika, ahvena ja kiisaga Peipsi kõige suurema arvukusega kalade hulka.

Koha suudab saaki tabada ka rohketoitelises kehva nähtavusega vees. Röövkalana jahib ta siinmail peamiselt tinti, kiiska, ahvenat ja särge.



Kas teadsid?
Peipsi asend

Euroopa suurimad järved asuvad Läänemere ümbruses. Järjestus alates suurimast: Laadoga, Äänisjärv, Vänern, (Saimaa), Peipsi.

Selle üle, kas Saimaa on hiiglaslik järv või väiksematest järvedest koosnev järvistu, vaieldakse siiamaani. Ühesugune veetase Saimaa osajärvedes annab siiski võimaluse pidada neid osajärvi üheks suureks järveks.

Looduslike rekordjärvedega on pindala poolest võrreldavad veel Volga jõel asuvad Kuibõševi ja Rõbinski veehoidla.



Kas teadsid?
Särg

Särg ja ahven on kõige arvukamad kalaliigid Peipsi järve kaldavööndis. Neile järgnevad kiisk, viidikas, säinas ja latikas.

Need kalad on toiduks paljudele lindudele: kajakatele, tiirudele, viirestele ja püttidele. Fotol näeme jõgitiiru nokas särge.



Kas teadsid?
Mink

Mink ehk ameerika naarits on Euraasias võõrliik. Eesti mingiasurkond pärineb Lääne-Eesti karusloomakasvandustest. Venemaale on minki sisse toodud ka jahiloomana.

Mink asustab rikkaliku kaldataimestikuga mageveekogusid. Peipsi vesikonda ilmusid esimesed mingid 1980. aastate alguses ning viie aastaga hõivati kõik vähegi sobilikud elupaigad. Mingi jõudmine Peipsi äärde põhjustas siin teise ameerika päritolu võõrliigi – ondatra – arvukuse järsu languse.



Kas teadsid?
Ondatra arvukus

Põhja-Ameerikast pärit ondatra asustati Euroopasse jahiulukina, kelle karusnahk ja liha olid omal ajal kõrges hinnas. Eestisse toodi ta 1947. aastal Venemaalt. Laadoga järvest püütud loomad lasti vabadusse Vooremaal ja juba kümne aasta möödudes oli ondatra Peipsi rannikualadel tavaline loom.

Ondatra arvukus langes järsult 1980. aastatel seoses teise Põhja-Ameerika liigi – mingi – jõudmisega tema asustusalale. Joonis näitab ondatra arvukuse muutust Värska lahel aastatel 1950 kuni 2000. Viimasel ajal võib seda närilist Peipsi randadel taas kohata.



Kas teadsid?
Tuttpütt

Tuttpütid ehitavad veele ujuvpesa, mille ankurdavad rannataimestiku külge. Sel põhjusel märkame neid tegutsemas roostike, kaislastike ja osjastike lähikonnas.

Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Pisikesed triibulise sulestikuga pütitibud armastavad sõita oma vanemate kukil, sättides end mõnusasti tiibade vahele. Nad võivad seljas püsida isegi vanalinnu sukeldumise ajal.

 



Kas teadsid?
Kaelus-penikeel

Pilliroog ja kaelus-penikeel on Peipsi järve kõige tavalisemad taimed. Aga penikeelt teatakse vähem, sest ta kasvab vee all.

Järve eluvõrgustikus täidavad penikeeled olulist rolli: nad on toiduks putukatele, lepiskaladele ning küünitades toitu nokkivatele partidele, hanedele ja luikedele. Penikeele-heinamaadel saavad sügiseti Peipsil söönuks umbes 50 tuhat peatuvat ujuparti, hane ja luike, kelle hulgas on omakorda kuni 5000 erilist kaitset vajavat väikeluike.



Kas teadsid?
Luukarits

Pisikestel luukaritsatel on pikkust harva üle 6 sentimeetri ja nad kaaluvad vaid kuni 3 grammi. Peale röövkalade jahivad madalas vees tegutsevaid luukaritsaid meeleldi linnud, nt rändepeatusel heletildrid (vt fotot).

Pisike luukarits üllatab mõnikord oma mitmekesiste elupaikadega: teda on leitud isegi puurkaevust. 


Kas teadsid?
Peipsi jäämäed

Erakordselt kõrgeid jäämägesid on Peipsi ääres nähtud mõnel korral sajandis. Näiteks aastal 1941 olevat olnud võimalik jäämäelt otse Nina tuletorni (kõrgus 11m) katusele astuda. Ka 2002. aastal võis näha Ninaküla ümbruses maja kõrguseid rüsijääkuhjasid.

Veidi väiksemaid rüsijäähunnikuid tekib Peipsi randadel sageli. Fotol kujutatud umbes 8 meetri kõrgune jääkuhi on üles võetud 1999. aastal.

Rüsijää on Peipsi rannamaastike kujundaja.



Kas teadsid?
Vee läbipaistvus

Peipsi vee läipaistvus kõigub jäävabal perioodil 0,6 meetrist 2,6 meetrini. Kõige hägusem on vesi Pihkva järves ja kõige läbipaistvam Peipsi põhjapoolses osas – Suurjärves.

Vee läbipaistvust vähendab oluliselt taimse hõljumi vohamine. Ent seda võib vähendada ka vee rohke humiinainete sisaldus. Viimast võib täheldada soodest vett toovate jõgede suudmes (fotol on Rannapungerja jõe suue).



Kas teadsid?
Halapalju

Halapaju on mullastiku suhtes erakordselt vähenõudlik. Kasvades meelsasti järvede ja jõgede liivastel kallastel, aitab ta neis paigus kinnistada liivaluiteid: halapaju külgjuured ulatuvad kuni 20 meetri kaugusele!

See pajuliik on meie puude ja põõsaste seas üks varasemaid õitsejaid, pakkudes silmarõõmu, õietolmu ja nektarit juba varakevadel. Oma kaunite urbade ja õrnade nõtkete okste tõttu on ta ühtlasi hinnatud aiataim.

 



Kas teadsid?
Lauk

Laugud ehk vesikanad on taimestikurikka kaldavööndi asukad. Neile sobilikke elupaiku on külluses Lämmijärvel ja Pihkva järvel.

Esmapilgul võivad laugud meenutada parte, aga süstemaatiliselt kuuluvad nad kureliste sekka. Laukudel puuduvad partidele iseloomulikud ujulestad, ent neil on igal varbal omaette hõlmiklestad, mis aitavad nii ujuda, sukelduda kui ka joosta: tiibadega aidates suudavad laugud joosta isegi mööda veepinda!



Kas teadsid?
Surusääsed

Surusääsklased on Peipsi järve põhjaloomastiku liigirikkaim, levinuim ja biomassi poolest kaalukaim rühm. Suurem jagu nende elust möödub vastsena ja nukuna veekogu põhjas. Nad on oluline toit kaladele.

Veest väljunud suruääse valmikud elavad mõnest tunnist mõne päevani. Nad ei toitu üldse. Lühikese maismaaelu jooksul jõuavad sääse-isandad käia pulmalennul ja paarituda ning sääse-emandad muneda. Surusääskede parved võivad olla hiigelsuured, kusjuures parvlemisega kaasneb kõrgetooniline sumin.



Kas teadsid?
Kas teadsid?

Peipsi suvised veeõitsengud ja nendega seotud kalade hukkumine tuleneb eelkõige rohkest fosforist järvevees. Samas oleks mõistlik kaitsta ülepüügi eest suuri röövkalu, kes toitumisahelate kaudu piiravad taimse hõljumi vohamist.

Varem probleemiks olnud lämmastiku liikumist järvevette on õnnestunud keskkonnakaitse võtetega vähendada, kusjuures erinevalt fosforist vabaneb lämmastik tänu mikroorganismide elutegevusele ka gaasilisel kujul.

Järve kindlustuspoliisina võiks hoida selle elurikkust, sest elurikas ökosüsteem on püsivam.