Radooni ja GMO teemaliste sotsiaalreklaamidega soovime head Maa päeva

Esmaspäeval, 22. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva 190 eri riigis üle kogu maailma ja seda olenemata usulisest või rahvuslikust taustast. Sel aastal pööratakse erilist tähelepanu Maal elutsevatele erinevatele looma- ja taimeliikidele ning nende kaitsele. Meie soovime aga Maa päeva eel kahe sotsiaalreklaamiga juhtida teie tähelepanu natuke teistele Maaga seotud probleemidele. Plakatid on valminud Räpina Ühisgümnaasiumi koolinoorte ühistööna. Radooni ohust räägib Robert, Ragnar, Jana, Melissa ja Anna plakat. Kirke ning Veronika suunavad vaatajaid nägema geneetiliselt muundatud organismide ehk GMO-de tarbimisega kaasnevaid ohtusid.
Mõlemale plakatile on viimase lihvi andnud kujundaja Stella Skulatšjova.

Mis on radoon ja kuidas ta tekib ning miks seda karta tasub? Radoon on värvitu ja lõhnatu loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas, mille tekke põhjustab maapinnas ja kivimites esinev uraan. Täpsemalt - radoon tekib uraani radioaktiivse lagunemise tulemusena. Radioaktiivsuse halvast mõjust inimese tervisele ollakse üldjuhul teadlikud, kuid ekslikult arvatakse, et see oht võib tekkida ainult näiteks tuumaelektrijaamades. Seevastu radooni peamine allikas on pinnas, kust gaasilises olekus radoon jõuab läbi hoonete põrandas või vundamendis olevate pragude lihtsa vaevaga siseruumidesse. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist eluruumidesse. Radoonisisaldus maja siseõhus kujuneb seda suuremaks, mida suurem on see pinnase õhus.

Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulka. Radooni kui meie peamise loodusliku kiirgusallika sisaldus eri piirkondades on erisugune. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka settekivimi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. Eriti puudutab probleem alasid Põhja-Eestis Narvast Pakri saarteni.

Kõrge radooniriskiga alasid leidub ka Lõuna-Eestis (Luunja, Põlva, Tõrva, Viljandi jt piirkondades), harvemini hajutatult ka mujal Eestis. Põhjalikult informatsiooni selle teema kohta leiad Eesti radooniriski ja looduskiirguse atlasest.
Radoon ei ole viimasel ajal üleskerkinud nähtus, kuid tema terviserikkeid tekitavast mõjust on inimesi alles hiljaaegu teavitama hakatud. Just radooni peetakse suurimaks hingamisteede ja kopsuvähi tekitajaks maailmas - väidetavalt põhjustab radoon Eestis 100-150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas.

Kuidas saada teada, kas radoon ohustab ka sinu kodu? Radoonitaseme sisaldust hoone siseõhus saab kontrollida spetsiaalste detektorite või radoonimonitori abil, millega teostatakse vastavad mõõtmised. Teenust saab tellida Keskkonnaameti kiirgusosakonnast

Kuid alati on võimalik anda ka endapoolne panus elukeskkonna parandamisse. Tark on tuulutada siseruume, k.a maa-aluseid keldreid, et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks. Uue elupaiga püstitamisel saab võimalikke terviseprobleeme vältida, kui mõista, et igale poole ei tasu ehitada. Ning võib-olla tasub uuesti läbi lugeda muinasjutt kolmest põrsakesest, et vältida ehituslikke möödalaskmisi ning tagada endale hundi- ja radoonikindel kodu.

Maailm, kus me elame, on vastuoluline ja seda on ka suhtumine GEENMUUNDATUD toiduainete ja põllukultuuride tarbimisse.

GMO-de kasuks räägivad mitmed aspektid. Väidetavalt peaks geenmuundatud toit maailma päästma, kuna toidab kõik suud. Geenmuundatud kultuurid on kliimamuutustega kohanevad, suutes saaki anda ka põua või vastupidi, külma kiuste. Samuti arendatakse järjest paremaks vastupidavust taimehaigustele ja kahjurite rünnakutele. Ihaldusväärseks geeniks peetakse ka liblikõieliste taimede võimet omastada kasvuks vajalikku lämmastikku otse õhust, mistõttu kaob näiliselt maa väetamise vajadus. Ja otse loomulikult saab eri meetoditega parandada viljade säilivusaega ning tagada neile elujõulisem ja silmapaistvam välimus. Häid külgi jagub.

Kuna esimene geenmuundatud köögivili, tomatisort Flavr Savr, tuli turule alles 1994.aastal, ei ole meil olnud võimalik näha GMO-de kaugeleulatuvat mõju näha. Kuid negatiivse mõjuna saab kindlasti välja tuua bioloogilise mitmekesisuse hävinemise, kuna GMO-põllude ökoloogiline mitmekesisus jääb liigirikkuselt alla kõikidele teistele kooslustele.

Igasugused geenmuundatud kombinatsioonid, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud, võivad dominantsete tunnuste tõttu saada ohuks praegustele liikidele, samuti mullastikule ja elukeskkonnale tervikuna. Nende talitlemise tagajärgi ökosüsteemis pole praeguse teadmiste taseme juures võimalik prognoosida. Kuigi väidetakse, et geenmuundatud kultuuride kasvatamisega tagatakse kasvava rahvastiku toitmine, siis tasub natuke rohkem süveneda - tegelikult toodetakse maailmas toitu piisavalt, kuid toidu jaotus on ebavõrdne - rikkamad riigid raiskavad toitu ja vaesemad on näljas.

Ja lõpuks kõige suuremaks kriitikaks GMO-de suhtes saab pidada ikkagi erinevate närilistega tehtud uurimuste tulemusel selgunud asjaolu, et geenmuundatud toitude tarbimine võib põhjustada kasvu aeglustamist ning seksuaalse küpsuse aeglustumist, hiljemalt kolmandal põlvkonnal ka täielikku viljatust. Just sellele valusale avastusele juhib tähelepanu ka Räpina koolinoorte loodud reklaamplakat.

Igapäevaselt võib tervislikuma valiku tegemine olla üpris keeruline väljakutse. Püüa näha puude taga metsa ehk hiigelporgandi taga salakavalat lõksu, millele oma tervis pandiks anda. Iga isemõtleva inimese valik on, kus ta parasjagu viibib ja milles kaasa toimetab.

Eelmine
PRESSITEADE: Uus Eesti-Vene rahvusvaheline Peipsi-Pihkva järve piirkonna kultuuri- ja looduspärandi koostööprojekt aitab kaasa haridusasutuste koostööle ning digiõppe edendamisele
Järgmine
Rollimäng kui vahend maailmahariduslike teemade teadlikkuse tõstmiseks

Lisa kommentaar

Email again: