Sotsiaalreklaam: prügiteemaline video

12. April

Kevad on natuke salakaval aastaaeg, mis paljastab kõik selle, mida lumine talv vähem või rohkem edukalt peita on üritanud - muuhulgas prügi. Lisaks linnatänavatele ja parkidele leiab praht järjest enam tee loodusesse - nii metsa alla kui veekogudesse. 

Kuidas see prügi siis ikkagi sinna metsa alla jõuab? Miks küll tundub lihtsam toimetada oma prügikott või autorehvid metsa alla, riskides vahelejäämise korral trahvi ja ühiskondliku häbiga? Aga ometigi nii on ja sellele probleemile on oskusliku ja haarava video abil tähelepanu juhtinud Räpina Ühisgümnaasiumi õpilased Tarvi Arbma, Mart Lume, Risto Nelk, Reimo Rämman. Lisaks vale jäätmekäitluse taunimisele kutsuvad noored üles jäätmete hulka vähendama ja taaskasutama.


Hoolimata vahvatest korrastustalgutest ei õnnestu kogu prügi siiski kokku koguda, kuid märkimisväärne osa meid ümbritsevast loodusest saab siiski puhtamaks.

Võib-olla käibki see ratas valepidi ja korralikult sorteeritud jäätmete eest peaks koguja saama samuti tasu nagu pandipakendi korral. Pandipakendite süsteem on näidanud, et selline tasu motiveerib ja paneb sorteerimisele tähelepanu pöörama küll. Kuid seni, kuni riiklikke ettekirjutusi või lahendusi ei ole, teeb sama töö tegelikult ära ka iga inimese teadlik soov meie planeeti puhtamaks muuta. Suurim tasu on ju ikkagi see, kui meil on võimalik igal hetkel kilekottidest puutumata metsa jalutama või järve ujuma minna.

Mõistlikum oleks ehk alustada oma hoiakute muutmisest. Jäätmed on midagi üleliigset ja ebavajalikku, kuid tihti on võimalik jäätmeid uuesti ringlusesse võtta taaskasutuse korras või materjale ümber töödeldes. Jäätmed on  ju tegelikult omamoodi ressurss, mida saab kasutada keskkonnasõbralikul moel. Eestis võetakse hetkel ringlusesse umbes üks kolmandik olmejäätmetest, kuid aastaks 2020 peaks see maht olema küündinud 50%-ni, et mitte riskida prügisse uppumisega, hiigeltrahvidest rääkimata. Tehnoloogiaid jäätmete ümbertöötlemiseks leiutatakse üha juurde, kuid kuna kõike vana siiski taastöödelda ei saa, siis on üheks eesmärgiks jäätmetekke miinimumini viimine. Suur samm edasi saab astutud ka seoses ühekordsete plastnõude (sh biolagunevate) keelustamisega terves Euroopa Liidus alates 2021. aastast.

Igapäevaselt on meil tegelikult päris mitmeid võimalusi ümbritsevat keskkonda paremaks muuta. Isegi kui sa ei kuulu nende hulka, kelle auto vanad rehvid metsakohviku inventariks sätitud, siis tarbimis- ja plastihulluse vähendamisse saad panustada sellegipoolest.

  • Tule oma mugavustsoonist välja ja katseta nädal aega prügi sorteerimist. Usu - sellest saab üpris kiirelt positiivne sõltuvus ja varsti ei kujuta sa oma argipäeva ilma selle harjumuseta ettegi.
  • Juba aktiivsed prügisorteerijad - jälgige kodus nädal aega oma jäätmeteket. Kirjutage näiteks üles, mis pakendijäätmeid teil tekib ja vaadake, kas mõnda asja saaks hoopis pakendivabalt hakata ostma.
  • Kui pead soetama midagi uut, siis investeeri kestvusesse ja töökindlusesse - see tasub end ära nii väiksema prügihulga kui ka närvikulu poolest.
  • Proovi tarbida kavalalt ja rahakotisäästlikult ning lähtu oma vajadustest, mitte niivõrd soovidest. Taaskasutuspoed ja teise ringi kaubad koguvad järjest enam populaarsust - ühe kasutu võib olla teise kasulik. Väikesed igapäevased eksperimendid kasvatavad meelekindlust, et liikuda edasi loodussõbralikul teel.
  • Samuti tasub läbi mõtestada ka oma toidukorvi sisu ning eelistada kodumaist ja pakendamata toodangut plastikusse mähitud versioonile. Ja võib-olla ei pea kinni haarama igast sotsiaalmeedias levivast lendjuustu väljakutsest - ükski titt sellest vast õnnetumaks ei muutu, kuid toit jääb raiskamata.
  • Eestlased ostavad aastas kokku umbes 300 miljonit kilekotti, mille keskmiseks elueaks on 20 minutit - poest kojujõudmise aeg. Soeta või valmista ise hoopis riidest poekott - nii saad vanadele tekstiilidele uue ja rohelise elu anda.
  • Võta kasutusele metallist või klaasist veepudel ning leia korduvkasutatav alternatiiv ühekordsetele kohvitopsidele. Kestvad valikud on stiilsed ja järjest enam tunnustatud.
  • Veel jõuad liituda mõne lähema Teeme Ära meeskonnaga ning osaleda kogukondlikul koristuspäeval.

Meil on tegelikult keskkonnaga veel üpris hästi, kuid et seda säilitada, tasub kasvatada ja tunnustada järeltulevaid põlvkondi, kes teadlikult tarbivad, minimaalselt pakendavad, korrektselt sorteerivad ja võimalikult palju taaskasutavad.

Nüüd mine õue ning naudi seda luitunud halli Eestimaist kevadet. Ja korja üles mõni mahavisatud kommipaber!

Project title:  Effectiveness of Policy Instruments for Crossborder Advancement in Heritage - EPICAH

Funder: Interreg Europe

Co-financing: Estonian
Ministry of Internal
Affairs and KÜSK









Project duration

1st phase: January 2017-December 2019
2nd phase: January 2020-December 2021

Project manager: Margit Säre; margitsare @ gmail.com

Project international web site: https://www.interregeurope.eu/epicah/

Aim

EPICAH aims to promote the improvement of the policy instruments for cross-border cooperation processes in the natural and cultural heritage protection. The objective of the project is also to develop the management of the border by using it as a tourist attraction factor. It shall improve the effectiveness of tourism activity in managing the organization and valorisation of these assets.

Results and outputs
The main result of the project corresponds to the improvement of the efficiency of the policies and CBC programmes for better management and development of cultural and natural heritage shared by border regions, promoting the border as a differentiating and competitive factor of the cross-border territory holding that heritage.

Deliverables:

- 7 regional reports (to identify the main problems cross-border natural and cultural heritage management are facing in each project border)
Read Estonian-Latvian report
-joint report about how it is being enhanced the border effect in the protection and development of natural and cultural crossborder heritage in Europe
-6 study visits to partners regions (in order to know in situ each other reality regarding each one of the policy instruments addresses by EPICAH)
-thematic seminars
-internal workshops (dissemination knowledge actions for the partners staff)
-crossborder workshops (dissemination knowledge actions for members of the partners and their border counterparts)
- regional action plans (for the improvement of policies and policy instruments associated with management of crossborder natural and cultural heritage in each of the project territories)
-interparliamentary forum
- strategic communication plan (to enhance the impact of communication activities and expand the results dissemination and the transfer of knowledge generated by the project)
- 6instruments for CBC policies (Interreg A) more effective in actions regarding the protection, preservation and development of crossborder natural and cultural heritage
- ROP instrument more effective in actions regarding the protection, preservation and development of crossborder natural and cultural heritage.


International project team events

20. February 2017 - Project kick off meeting, in Porto

24-26 October 2017.EPICAh meeting in Empoli, Tuscany, Italy organised by  ASEV 

18-19 April 2018.
EPICAH project seminar in Zamora, Spain and filed trip to  Spanish-Portugese border region in Douro valley

5-6 June 2018
EPICAH project seminar in Kastoria, Greece

25-27 September 2018 
EPICAH project seminar in Tokaji win region, Hungary

16. May 2019 EPICAH project video is ready





Activities in the Estonian-Latvian border area

31.10.2018 - Valga/Valka cross border cooperation seminar
Read 31 Oct. seminar report

21.05.2018 - short video on EPICAH project activities in Estonian-Latvian border region

04.05.2018-
 #EPICAH project team participates at debate on European cultural heritage during Europe Day celebration in Valga. We are introducing EPICAH  project main findings and challenges related to natural and cultural heritage programmes in European border regions.
Europe Day is celebrated in various towns in Estonia and this is part of European Year of CultuValkaral heritage 2018 activities.

02.01.2018 -
EPICAH State of the Art report describing the background, main policy instruments, best practices in the field of cross border cultural and natural heritage in the Latvian-Estonian border are is ready

21.12.2017 - 
 Our EPICAH project team was present at celebrations of the 10th anniversary for joining Schengen area in Estonia-Latvia twin towns  Valga / Valka.

Estonian President Kersti Kaljulaid and Latvian President Raimonds Vejonis attended the celebration ceremony at a former border crossing between Valka in Latvia and Valga in Estonia, on December 21. Historically, twin towns Valga-Valka had been developing as one town; while after the states re-independence, the border regime was established in 1991. On December 21, 2007, Estonia and Latvia acceded to the Schengen Agreement and the border crossing points were removed.

On her speech, President Kaljulaid stressed the role of the Schengen in promoting cooperation between communities in the border region. The heads of state also visited the local vocational education center which offers courses to Estonians as well as Latvians.

17.11.2017 -EPICAH project presentation and focus group meeting in Pärnu, vis-à-vis with West-Estonia tourism conference

01.11.2017 -
EPICAH Online Survey about Natural and Cultural Cross Border Heritage and Tourism in the Estonian-Latvian border area is completed

15.09.2017 -
Local stakeholder workshop in Roosta

01.11.2017 - 
EPICAH Online Survey about Natural and Cultural Cross Border Heritage and Tourism in the Estonian-Latvian border area is completed

27.05.2017 EPICAH project  team participated at cultural heritage day in the Koiva-Gauja heritage culture and conservation area, in the Estonian-Latvian border area.

https://www.rmk.ee/…/koiva-gauja-heritage-culture-and-conse…

The day was organized by Estonian State Forest Management Centre.

Koiva-Gauja heritage area aims to introduce the varied cultural heritage objects such as old farm and manor buildings, mills, boundary markers, notable wooded meadows, sacrificial stones and pines. The cross border cultural heritage area is located on the banks of the border river Koiva/Gauja. The route runs along river side, through the forests and meadows, where you can walk or ride bikes.


20.04.2017- 
EPICAH project first Estonian stakeholder meeting  in Tartu.
13 participants from county development agencies, tourism foundations, NGOs gathered to discuss cultural and nature tourism current status and challenges in South Estonia.
South-Estonia has rich natural and cultural heritage and important  initiator for local development is seen through sustainable tourism.
Still, the number of visitors is not enough and need to be increased at least
10%. The participants agreed that main problems getting tourists here are lack
of resources for development the objects and bad transport connection with
South-Estonia – no good air connection, no good train connection between
Latvian capital Riga and Tartu (so called South Estonian capital)
Participants also introduced their new initiatives and project in the filed of cultural and natural tourism.