13. Narva Linnavalitsus koos Ivangorodi linna administratsiooniga korraldavad Euroopa Koostöö Päeva raames ( www.ecday.eu) ühisüritusi
Narva ja Ivangorod on piirilinnad, kes teevad aktiivselt koostööd, teostades ühiseid projekte infrastruktuuri ja turismi arenguvaldkondades ning kultuurilis-ajaloolise pärandi säilitamisel. Praegusel hetkel on teostamisel kolm projekti turismi arengu valdkonnas, mis on ühendatud sama eesmärgiga.
Projekti "Eesti-Vene unikaalse kindlustusansambli ühise turismitoote arendamine ning kultuurilis-ajaloolise pärandi säilitamine" käigus rekonstrueeritakse Lossi park ning ehitatakse mugav juurdepääsutee Ivangorodi kindluse juurde.
Projekti „Narva ja Ivangorodi kaldapealsete ajaloolise kaitseala integreeritud arendamine, II etapp„ tulemusena on Narva poolt promenaadi ülemise osa (Pimeaia osa) rekonstrueerimine. Ivangorodi poolt ehitatakse valmis jõepromenaadi osa, mis jääb Ivangorodi kindlusest põhja poole. Temaatiliselt ehitatud promenaadi osa Ivangorodis saab nimetuse „Kalaturg“.
Suuremahulise projekti “Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine” peamisteks töödeks on Narva bastioni Viktoria ja Ivangorodi kindluse püssirohu aida restaureerimine ja külastajatele avamine.
Kolme projekti eesmärgiks on üldressursside ja kultuuriväärtuste integreeritud areng (Narva jõe kaldaaäärne ala ja kindluste ansambel), peamiste vaatamisväärsuste areng piiriüleses regioonis, mis omakorda tagab Narva ja Ivangorodi majanduskasvu ning konkurentsivõimet.
Need kolm projekti said toetuse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 ( www.estlatrus.eu)
Lisainfo projektidest on saadaval aadressil www.forttour.net
Euroopa Koostöö Päeva raames autasustatakse laste joonistuste konkursi "Narva ja Ivangorod: piiriga ühendatud" võitjaid; samuti toimuvad korraga mõlemal pool piiri : Narva jõele paberlaevukeste vette laskmine, seebimullide ja õhupallide õhku laskmine, samuti lõkete süütamine mõlemal jõe kaldal.
Loe lähemalt Narva LV pressiteatest: http://www.forttour.net/241est.html
Peipsi Koostöö Keskus koos oma heade partneritega Eestist, Lätist ja Venemaalt korraldab septembrikuus erinevaid üritusi, tähistades sel viisil Euroopa koostöö päeva.
2012. a. kevadel alustas Peipsi Koostöö Keskus kahe Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö projektiga. Kümne partneriga maikuus alanud „Greenman“ projekti peategevuseks on haljasalade ja nende majandamise arendamine. 12.-13. septembril korraldas Peipsi Koostöö Keskus haljasalade majandamise alase rahvusvahelise seminari „Haljasalade majandamine linnaaladel”. Seminar algas ühise puudeistutamisega Sõpruse alleele Emajõe luhale. Rohkem teavet projekti kohta leiate: http://www.ctc.ee/kaimasolevad-projektid/greenmanAprillikuus alanud koostööprojekt „Inimene ja loodus“ ühendab oma tegevustega 11 partnerit Eestist, Lätist ja Venemaalt, mittetulundussektorist riiklike asutusteni. Projekti eesmärgiks on ühistegevuste kaudu tõsta inimeste teadlikkust säästvast arengust ja looduskaitsest Eesti-Läti-Vene projektipiirkonnas ning ühe tegevusena toimub 25.-29. septembril Eesti keskkonnahariduskeskusi tutvustav õppereis. Lisateave: http://www.ctc.ee/kaimasolevad-projektid/people-with-nature
Peipsi Koostöö Keskus osaleb ka Euroopa Komisjoni 7. Raamprogrammi uuringuprojektis EUBORDERREGIONS. European Regions, EU External Borders and the Immediate Neighbours. Möödunud nädalal kohtus Peipsi Koostöö Keskuse koordinaator Vene partneritega, et paralleelselt 11 teiste piirkondade uuringutega alustada uuringuid Eesti-Vene piirialal. Uuringute sihiks on uurida sotsiaal-majanduslikke ja regionaalpoliitika alaseid probleeme EL välispiirialadel. Analüüsitakse piirialade konflikte ja koostöökogemusi ning Euroopa Liidu piiripoliitikate mõju nende regioonide arengule. Täpsema info teadusuuringutest leiate: www.euboderregions.eu
Lisaks on Peipsi Koostöö Keskusel käimas koostööprojekt ukrainlastega „Integreeritud veemajandamine Doonau jõe delta alamvesikonnas Ukrainas". Lisateave: http://www.ctc.ee/kaimasolevad-projektid/doonau-joe-delta-arengukoostooprojekt
Euroopa koostöö päev: ühised piirid lähendavad. Ligi 40 riiki tähistavad edukat koostööd, mille abil riikidevahelised piirid on muutunud sildadeks. Nädala jooksul (17.-23.09.) toimuvad igal pool Euroopas erinevad üritused koostöö ja heanaaberlikkuse toetuseks. Üritused annavad võimaluse näha muutusi paremuse suunas, mis on saavutatud tänu kohalikele algatustele ja koostööprojektidele erinevates eluvaldkondades: töökohtade loomine, tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmine, keskkonnakaitse, transpordi ja energeetika arendamine. Loe lisa: www.ecday.eu
Ühiskomisjoni 15. istungil arutatakse Narva jõe ja Peipsi järve veemajandust, piiriveekogude seisundit, seireprogrammide ja uuringute käiku, järgmise aasta töökavasid ning Narva hüdroelektrijaama ja veehoidlaga seotud küsimusi.
Kohtumisel annavad osapooled ülevaate piiriveekogude veemajandusalasest tegevusest. Vahetatakse infot veemajanduskavade väljatöötamisest ja nende täitmisest, analüüsitakse piirivete seisundit, tehakse kokkuvõtteid seire ja teadusuuringute kohta ning pannakse paika järgmise aasta seireplaanid.
Lisaks on istungil päevakorras Narva hüdroelektrijaama kasutamise ja hooldustöödega seotud teemad ning Narva veehoidla küsimused.
Eestit ja Venemaad eraldab üksteisest suures osas veepiir, mille ulatus merel on 122 km ja piki suuri siseveekogusid 201 km. Veepiiri suur ulatus ja oluliste siseveekogude paiknemine Eesti-Vene piirialal nõuab selleks tihedat riikidevahelist koostööd, et tagada nende veekogude hea seisund ja heaperemehelik kasutamine. Ühtlasi on see piirkond Euroopa Liidu ja Venemaa piiriala. Narva jões, Peipsi järves ja selle valgalal toimuv avaldab mõju ka Läänemerele, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedile ja nii on sellel riikidevahelisel koostööl oluline roll ka Läänemere kaitsel.
Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel. Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, korraldab pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.
Peipsi Koostöö Keskus on Eesti-Vene ühiskomisjonis piiriveekogude kaitse ja kasutamise veeressursside kompleksse haldamise töörühma liige.
Loe lisa: Keskkonnaministeerium; http://www.envir.ee/1188402
Suvekoolis esitletakse näiteks Kirkenes-Murmansk (Norra-Venemaa), Karjala piirkonna (Soome-Venemaa), Narva-Ivangorodi ja Ukraina euroregioonide koostöökogemusi ja konkreetseid edulugusid/probleemvaldkondi. Ümarlaual aruatakse ka EUBORDERREGIONS uuringu äbiviimist ning selle praktilisi ja metodoloogilisi aspekte. Projekti toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Välisministeeriumi Arengukoostöö programm, ja Hasartmängumaksu Nõukogu.
7. Eesti ja Vene väliskomisjonide kohtumine Pihkvas keskendus reaalsetele koostööprojektidele
Riigikogu pressitalitus; 06.07.2012
Riigikogu väliskomisjoni ja Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni delegatsioonide kohtumine jätkus täna Pihkvas. Ühisistungil olid kõne all kahepoolsed parlamentaarsed suhted, Pihkva oblastiga seotud piiriülese koostöö väljavaated ning päevakajalised rahvusvahelised küsimused.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas oma sõnavõtus, et nende päevade jooksul on Eesti ja Vene kolleegide vahel toimunud avatud ja huvitav mõttevahetus väga erinevatel teemadel. „On oluline, et Riigikogu väliskomisjoni ja Venemaa parlamendi mõlema koja komisjonide vaheline suhtlemine oleks regulaarne ning keskenduks konkreetsetele küsimustele. Täna võin öelda, et oleme keeranud uue lehekülje kahe riigi parlamentaarsetes suhetes,“ ütles Mihkelson.
Kohtumisel keskenduti ühistele koostööprojektidele. Pärast tutvumist Koidula piirijaamas väljaehitatud infrastruktuuriga, leidsid Vene kolleegid, et lähemal ajal tuleks leida võimalus reisirongiliikluse taastamisele Pihkva ja Eesti vahel. Samuti oli kõne all Pihkvaga lennu- ja laevaühenduse võimalused.
Kohtumisel osalenud Eesti konsul Triin Parts märkis parlamendisaadikutele antud ülevaates, et väljastatud viisade arvu kasv näitab pihkvalaste suurt huvi Eesti turismireiside vastu.
Loe veel: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=173695
6.Eesti-Läti-Vene Piiriülese Koostöö Programm esimeses taotlusvoorus eraldati projektidele kokku 24 067 718,02 eurot. Ühtekokku on 2012 kevadeks toetuslepingud allkirjastatud 25 projektiga, milledele programmi poolne eraldatud kaasrahastus on 24 067 718, 02 eurot.
Loe lisa: www.estlatrus.eu
5. Tuuli Jõesaar, Eesti Päevaleht; 12.06.2012; “Eesti-Vene piirilepingu läbirääkimistele puhutakse seitsme aasta järel elu sisse”
4. Marko Mihkelsoni blogi 12.06.12; Eesti-Vene suhetest, ka piirilepingust
3. Regionaalministri valitsemisala; 08.06.12 "Eesti-Vene koostöös investeeritakse kolme suurprojekti 21,5 mln eurot"
2.Kultuuriminister Rein Lang ja Venemaa kultuuriministeeriumi aseminister Pavel Horošilov allkirjastasid täna (16.04.2012) Moskvas Eesti-Vene kultuurikoostööprogrammi aastateks 2012-2014.
16.04.2012 http://uudised.err.ee/index.php?06250682
Eesti-Vene kultuurikoostööprogramm soodustab kontaktide laiendamist muusikaasutuste ja kontsertorganisatsioonide vahel, üksikesinejate, muusikakollektiivide ning spetsialistide vahetust, teatas kultuuriministeerium.
Ettevalmistamisel on Eesti Rahvusmeeskoori kontsertturnee korraldamine sel aastal Moskvas, Peterburis, Novgorodis, Tveris ja Jaroslavlis. Samuti tehakse koostööd Moskva teatri Helikon-Opera esinemiseks Saaremaa Ooperipäevade peakülalisena eeloleval suvel.
Kahe riigi vahel jätkub koostöö ka teatrivaldkonnas, võetakse osa rahvusvahelistest teatrifestivalidest nagu näiteks "Balti Maja" ,"Kuldne Mask", soome-ugri rahvaste teatrifestivalist Sõktõvkaris ja Joškar-Olas, teatrifestivalist "Baltoscandal", nukuteatrite festivalist "Kovtšeg" Venemaal.
Eesti ja Vene muuseumide koostöö jätkub mitme erineva muuseumi vahel. Eesti Rahva Muuseum teeb koostööd Venemaa Etnograafiamuuseumi ja Venemaa soome-ugri rahvaste keskmuuseumidega, mis aitab kaasa ühise teadusliku uurimistöö korraldamisele. Edendatakse Tallinna ja Vargamäe A.H. Tammsaare muuseumide ja N. Ostrovski nim. kirjandus- ja memoriaalmuuseumi filiaali - A.H. Tammsaare majamuuseumi vahelist ühistegevust Sotšis. Tehakse koostööd ka kunstnike – vendade von Kügelgenide loomingu uurimisel ja tööde näituse korraldamisel 2014. aastal Tallinnas, Peterburis ja Dresdenis, kus asuvad nende kunstiteosed.
Jätkub ka kahe riigi vaheline filmikoostöö, aidatakse kaasa filmitegelaste kutsumisele ja filmide esitamisele rahvusvahelistele filmifestivalidele nagu "Läkitus inimesele" (Peterburi), "Kinošokk" (Anapa), "Kinotaurus" (Sotši), Moskva rahvusvahelisele filmifestivale, Pimedate Ööde Filmifestivale, Pärnu dokumentaal- ja antropoloogiafilmide ning Matsalu loodusfilmide festivalile.
Koostöö jätkub ka raamatukogude, raamatunäituste, rahvakultuuri valdkonnas.
Eesti ja Vene kultuurikoostööprogramm toetub Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Vene Föderatsiooni kultuuri- ja massikommunikatsiooni ministeeriumi vahelise kultuuri- ning massikommunikatsiooni alase koostöö kokkuleppele.
1. Eesti-Vene põllumajandusalane koostöö saab hoogu juurde; 08.02.2012
Põllumajandusministeerium: http://www.agri.ee/eesti-vene-pollumajandusalane-koostoo-saab-hoogu-juurde/
Eesti-Vene põllumajandusalane konsultatiivrühm on sel nädalal visiidil Moskvas, et seada sihte koostööks kaubanduse ja teaduse-arenduse alal.
"Kootöögrupi kohtumise peamine eesmärk on asjalike töiste sidemete tugevdamine mõlemale poolele huvi pakkuvates valdkondades," ütles Eesti delegatsiooni juht Ruve Šank.
Šanki sõnul lepiti kohtumistel Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega kokku jätkata head koostööd veterinaar-, fütosanitaar- ja toidukontrolli valdkonnas. Arutluse all oli ka koostöö arendamine taimekasvatuse, tõuaretuse ja piima tootearenduse vallas. „Muuhulgas lubas Venemaa toetada Eesti initsiatiivi kogu Euroopat hõlmava rukkiprojekti arendamisel. Eesti pool tegi omakorda ettepaneku korraldada kahepoolne ühistegevust käsitlev seminar Eestis,” selgitas Šank.
Lisaks kohtumistele Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega külastatakse tõuaretuse ja loomakasvatuse näitust AgroFerma 2012.
Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid allkirjastasid eelmisel aastal ühisavalduse, mille tulemusena moodustati riikide vahel konsultatiivrühm, kes koordineerib vastastikku kasulikku koostööd ja aitab kaasa majandus-, kaubandus- ja teaduslik-tehniliste sidemete aktiviseerimisele põllumajanduse ja toiduainetetööstuse vallas. Antud visiidi puhul on tegemist esimese pooltevahelise töökohtumisega.
Järgmine konsultatiivrühma kohtumine toimub oktoobris Eestis ja sinna on plaanis kaasata ka tootjaorganisatsioonide esindajaid