Peipsimaa ökosüsteemi teenused ehk ökohüved

See ökosüsteemiteenuste ehk ökohüvede teemaline veebiviktoriin sisaldab 23 küsimust, vanuserühmale  gümnaasiumiõpilased ja vanemad.

 Kas teate, mida tähendab ökosüsteem ja ökosüsteemi teenused? See polegi nii keeruline, kui esialgu võib kõlada.

Ökosüsteemiks nimetatakse toitumissuhete kaudu seostunud organisme ja keskkonnatingimusi, mis moodustavad isereguleeruva ja areneva terviku (Allikad: https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained/?%C3%96KOLOOGIA___%C3%96KOS%C3%9CSTEEM, https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96kos%C3%BCsteem)

Ökosüsteemiteenuste ehk ökohüvede all mõeldakse kaupu ja teenuseid ehk hüvesid, mida pakub inimestele ja ettevõtetele iga ökosüsteem. Täpsemalt öeldes kõik need materiaalsed asjad ja mittemateriaalsed nähtused, mis suurendavad inimeste heaolu ja ettevõtete kasumit.

Hüvesid, mida näiteks Peipsi järve ökosüsteem pakub on tegelikult märkimisväärne hulk. Järv varustab meid toiduga (kala, veetaimed jne), reguleerib vee kvaliteeti (puhastab järve sattunud reovett), pakub erinevatele liikidele elupaika (kalad, veetaimede ja –loomade) ning pakub inimestele võimalust puhata (ujuda, kalastada, veesõidukitega liikuda jne). Kõike eelpool loetletut nimetatakse ökohüvedeks, mis suurendavad inimeste heaolu.

Peipsi järv pakub järgmisi ökohüvesid:

-       Kultuurilised hüved: puhkamiseks sobivad keskkonnatingimused (suplemine, päevitamine, veemotosport, jne), harrastuskalastus ja -jahindus, võimalused teadusuuringuteks ja  õppetegevuseks, inspiratsiooniallikas loometegevuseks, looduslikud sümbolid (pühapaigad, rahvuslikud sümbolid, jne);

-       Reguleerivad hüved: elupaikade säilitamine, kaitsealused ja võtmeliigid, looduslikud kooslused ja nende tasakaalu säilitamine;

-       Varustavad teenused: kalavaru, roostik, pinnaveevaru, mudavaru;

-       Tugihüved: hüdrotermaalenergia. 

Veebiviktoriinis on 23 küsimust. Ajapiirangut ei ole. Iga küsimuse eest, millele antakse õige vastus esimesel katsel, teenib ühe punkti.

Viktoriini eesmärgiks on saada uusi teadmisi Peipsi järve piirkonna kohta laiemalt.

Kui soovid koguda uusi teadmisi, siis vali HARJUTUSVIKTORIIN: see sisaldab 23 küsimust. Õppeviktoriinis saad vale vastuse korral proovida uuesti. Kui vastad õigesti esimesel katsel, teenid 2 punkti, teisel katsel aga 1 punkti.

Kui soovid sõbraga teadmistes jõudu katsuda, siis vali VÕISTLUSVIKTORIIN: siin tuleb 23-le küsimusele vastata 20 minuti jooksul. Võistlusviktoriinis saad igale küsimusele vastata vaid üks kord. Kui jõuad valmis kiiremini ja kõik vastused on õiged, siis lisanduvad järele jäänud sekundid boonusena. Kui jääd ajahätta, siis saad punkte 20 minuti jooksul antud õigete vastuste eest.

Õigest vastusest hõiskab kiivitaja.

Vale vastuse korral ragistab rästas-roolind.


Küsimustik valmis projekti CuNaHe: Koolide ja mitteformaalsete haridusasutuste koostöö Peipsi-Pihkva järve piirkonna kultuuri- ja looduspärandi säilitamisel ja edendamisel. (CuNaHe: Improved network of formal and informal education institutes to support Cultural and Natural Heritage of the Lake Peipsi/Chudskoe-Pskovskoe region) raames.

Peipsi-Pihkva järve piirkonna kultuuri- ja looduspärandi koostööprojekt aitab kaasa haridusasutuste koostööle ning digiõppe edendamisele.

See veebiküsimustik valmis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 rahalise abiga. Selle veebiküsimustiku sisu eest vastutab ainuisikuliselt Peipsi Koostöö Keskus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu




Õige vastuse korral siristab
Kiivitaja
Vale vastuse korral kraaksub
Rästas-roolind
Viktoriini koostas: Peipsi Koostöö Keskus
Sinu tulemus
Vastasid õigesti küsimusele -st küsimusest.
Avalehele
Punktid:
0 0
Aega jäänud:
0 0 : 0 0

Peipsi piirkonnas on ühe aedvilja kasvatamine kui kultuuriline hüve, mis on osa pärandkultuurist. Mis aedvilja kasvatamine see on?


















Peipsi piirkonnas on ühe aedvilja kasvatamine kui kultuuriline hüve, mis on osa pärandkultuurist. Mis aedvilja kasvatamine see on?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kelle tegutsemisjälgi on veel tänapäevalgi leida Peipsi ääres?















Kelle tegutsemisjälgi on veel tänapäevalgi leida Peipsi ääres?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

1242 toimus Jäälahing. Millisel Peipsi Järve osal see toimus?

























1242 toimus Jäälahing. Millisel Peipsi Järve osal see toimus?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Vesi pakub võimalust inimeste ja kaupade transpordiks veeteed mööda. Tartust Pihkvasse sõitsid kiirkaater Raketa, mille viimaseks sõiduks oli 1989. Kaua see umbes sõitis?























Vesi pakub võimalust inimeste ja kaupade transpordiks veeteed mööda. Tartust Pihkvasse sõitsid kiirkaater Raketa, mille viimaseks sõiduks oli 1989. Kaua see umbes sõitis?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millist ökohüve pakuvad kõdunevad lehed?






















Millist ökohüve pakuvad kõdunevad lehed?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis jõge mööda saab Pihkva järvest Pihkvasse?


Mis jõge mööda saab Pihkva järvest Pihkvasse?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis jõge mööda saab Peipsi järvest Tartusss?



























Mis jõge mööda saab Peipsi järvest Tartusss?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Need kaks Peipsimaal tuntud juurvilja kuuluvad  varustavate hüvede hulka. Mis need on?






















Need kaks Peipsimaal tuntud juurvilja kuuluvad  varustavate hüvede hulka. Mis need on?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Peipsi piirkonnas on sibulate säilitamiseks üks eriline viise, mis on ökosüsteemi kultuurihüve. Mis on selleks säilitamise viisiks?


























Peipsi piirkonnas on sibulate säilitamiseks üks eriline viise, mis on ökosüsteemi kultuurihüve. Mis on selleks säilitamise viisiks?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kala kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Missugune nimetatud kalaliik elab ka Peipsi järves?


























Kala kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Missugune nimetatud kalaliik elab ka Peipsi järves?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Rääbis on hinnatud ja maitsev söögikala. 1990-ndate aastate alguses kadus aga rääbis töönduspüügist. Mis võis olla selle põhjuseks?  































Rääbis on hinnatud ja maitsev söögikala. 1990-ndate aastate alguses kadus aga rääbis töönduspüügist. Mis võis olla selle põhjuseks?  

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Missugusest liiki kalapüük kuulub kultuuriliste hüvede hulka?


Missugusest liiki kalapüük kuulub kultuuriliste hüvede hulka?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Jõhvikas marjana kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Missugusesse ökohüvede gruppi kuulub aga soos jõhvikal käimine?
























Jõhvikas marjana kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Missugusesse ökohüvede gruppi kuulub aga soos jõhvikal käimine?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millised on Peipsi piirkonna parimad jõhvikasood?  





Millised on Peipsi piirkonna parimad jõhvikasood?  

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

„Heal lapsel mitu nime“ ütleb eesti rahvatarkus. Jõhvikat kutsutakse ka rabamarjaks, kuremarjaks, pruuknaks ja veel kuidas…






















Allikas: Photo by Keith Weller – Image Number K4414-14 ( http://www.ars.usda.gov/is/graphics/photos/k4414-14.htm ), Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=146690





„Heal lapsel mitu nime“ ütleb eesti rahvatarkus. Jõhvikat kutsutakse ka rabamarjaks, kuremarjaks, pruuknaks ja veel kuidas…

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Tõukekelgumatk järvejääl on üks mõnus viis värskes õhus sportida. Millisesse ökohüvede gruppi kuulub tõukekelgumatk.


Tõukekelgumatk järvejääl on üks mõnus viis värskes õhus sportida. Millisesse ökohüvede gruppi kuulub tõukekelgumatk.

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Jõgede poolt toodetav vee-energia kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Milline Peipsi vesikonna jõgi omab kõige suuremat hüdroenergia potentsiaali?


























Allikas: Meky – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=17614128



Jõgede poolt toodetav vee-energia kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Milline Peipsi vesikonna jõgi omab kõige suuremat hüdroenergia potentsiaali?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Peipsi teaduslik uurimine algas Karl Ernst von Baeri poolt 1851. aastal. Mida ta peamiselt uuris?


Peipsi teaduslik uurimine algas Karl Ernst von Baeri poolt 1851. aastal. Mida ta peamiselt uuris?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millise Peipsis elava kala nimi on „kurgikala“?

Millise Peipsis elava kala nimi on „kurgikala“?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Milliseid objekte on oluline säilitada ja taastada Peipsimaa traditsioonilise elulaadi ja inimeste järvele ligipääsu säilitamiseks?


Milliseid objekte on oluline säilitada ja taastada Peipsimaa traditsioonilise elulaadi ja inimeste järvele ligipääsu säilitamiseks?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kliimamuutuste põhjused on nii looduslikud kui ka inimeste poolt tekitatud kasvuhoonegaaside (KHG) järjest suurenev maht atmosfääris. Missugune nimetatud gaasidest ei ole KHG?






























Kliimamuutuste põhjused on nii looduslikud kui ka inimeste poolt tekitatud kasvuhoonegaaside (KHG) järjest suurenev maht atmosfääris. Missugune nimetatud gaasidest ei ole KHG?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Peipsi 2 suuremat saart: Kolpino (Venemaal) ja Piirissaare (Eestis) said 18. sajandi lõpul ühele usulisele rühmitusele pelgupaigaks ja nende kogukond elab sealkandis veel tänagi oma spetsiifilise kombestiku ja rituaalidega. Kes need on?























Peipsi 2 suuremat saart: Kolpino (Venemaal) ja Piirissaare (Eestis) said 18. sajandi lõpul ühele usulisele rühmitusele pelgupaigaks ja nende kogukond elab sealkandis veel tänagi oma spetsiifilise kombestiku ja rituaalidega. Kes need on?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Missugune meie tegevus suurendab kõige rohkem kasvuhoonegaaside teket?


Missugune meie tegevus suurendab kõige rohkem kasvuhoonegaaside teket?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.
/
Kas teadsid?
Sibulakasvatus

Peipsimaa sibulakasvatud on nii varustav hüve kui ka kultuurihüve.  

Sibulakasvatus hakkas Peipsimaal, eelkõige vanausuliste külades, laialdaselt arenema 19. sajandi keskel, kui kohalikud inimesed hakkasid kasvatama Venemaal Penza oblastis Bessonovka külas aretatud sibulasorti. Bessonovski sibulasort kohanes siinsetes tingimustes hästi ja hakkas kohalikes tingimuses andma suuri ja stabiilseid saake.  

Peipsi sibula kasvatustehnoloogia on juba osa piirkonna pärandkultuurist. Peipsi sibulat kasvatakse mahedalt ja samas on see aastasadu viljeletud süsteem ka jätkusuutlik. Sibulat kasvatatakse kõrgpeenardes, sest sibul ei taha liigvett, küll aga niiskust. Kuna Peipsi ääres on tegemist vana järvepõhjaga, kus on kõrge põhjavesi, siis tagavad just kõrgpeenrad kõige paremad kasvustingimused. Nii nagu aastasadu tagasi, nii visatakse ka praegu kõrgpeenrad valmis labidaga. 

Allikas: https://visitsouthestonia.com/peipsi-sibul-eriline-ja-omaparane-kultuuriparand/



Kas teadsid?
Kalevipoeg

Peipsi järvega seotud legendid ja lood on kultuurihüve.

Eesti maastik ei ole nii suurejooneline ning selle "kujundamisega" olevat hakkama saanud vaid Kalevite perekonna liikmed. Räägitakse, et vanal hallil ajal olnud Eesti tasane nagu pannkook. Pere pesamunast, Kalevipojast, kasvas nõnda kange sell, et terve Eesti on tema tegutsemise jälgi täis.

Ka Peipsi järve tekkimisele peame legendide järgi võlgnema tänu Kalevipojale. Nimelt käinud naabrid tihti meie mail rüüsteretkedel. See tüüdanud rammumehe lõpuks ära. Löönud labida maasse ja kaevanud kahe riigi vahele suure ja laia kraavi. See valgunud vett täis ja Peipsi järv olnudki olemas. Mulla, mis maapõuest välja tuli, kandnud Kalevipoeg korralikult Lõuna-Eestisse laiali. Sellepärast seal nii palju künkaid ja kupleid ongi.

Allikas: https://miksike.ee/documents/main/lisa/2klass/2joostes/kuidas.htm


Kas teadsid?
Jäälahing

Jäälahing oli 13. sajandil, 5. aprillil 1242 Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel.

 

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4lahing














































Kas teadsid?
Veetransport

Veetransport on abiootiline kultuuriline teenus, mida Peipsi järv pakub.  

Tiiburid ehk Raketa-tüüpi kiirlaevad sõitsid Peipsi

Raketade – eesti keeles siis rakettide –sõidukiirus oli Peipsil 60–65 km/h. oli siis iga päev võimalik sõita kiirlaevaga Pihkvasse. Sõitu alustati Tartust kell 8hommikul. Algselt olid peatused Praagal (nõudmisel), Piirissaarel, Samolvas, Mtešis ja Pihkvas, aja jooksul kukkuski Mtešja hiljem ka Samolva ära, samas mõned korrad nädalas tegid laevad sissepõike Värskasse. Raketasid kasutati ka 1-2päevastel tellitud reisidel. Populaarseim reisisiht oli siis Pihkva, kuid käidi ka mujal Peipsiäärsetes sadamates, näiteks Rannapungerjal. Esimene Tartu tiibur ehk Raketa 1ehitati Feodossias 1963. aastal, järgmise aasta suve hakul jõudis ta Tartusse. Viimased sõidud tegi see Emajõel1989. aasta 

Allikas: http://www.militaar.net/phpBB2/images/joelaevad.pdf


Kas teadsid?
Mulla teke

Mulla orgaanilise aine teke on ökosüsteemi hüve, mis kuulub tugihüvede gruppi. Mullateke (teisisõnu ka pedogenees) on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsessid kompleks, mille käigus kivimid murenevad ja moodustavad mulla anorgaanilise osa ning bioloogiline materjal laguneb ning moodustab mulla orgaanilise osa.

Mulla teket mõjutab peamiselt kliima (sealhulgas sademed, temperatuur, tuul), aga ka lähtekivimite omadused, pinnase reljeef, taimed, seened ja bakterid. Mulla orgaaniline aine ehk huumus tekib maapinnale ladestunud erineva lagunemisastmega puuvarisest (okkad, lehed, käbid) ja taimejäänustest ehk kõdust. Huumus on toiduks nii taimedele kui ka mulla elustikule.

Allikas: https://www.taskutark.ee/m/mulla-teke-ja-areng/



Kas teadsid?
Velikaja
Velikaja on suurim Peipsissesuubuv jõgi, mida on nimetatud ka Pihkva Emajõeks. Jõe pikkus on 430 km ja valgla pindala 25 200 km, alamjooksul on ta aga umbes 40 km pikkuselt laevatatav. Venemaa ajaloolased on arutlenud, et miks ainult ca 100 m laiuse suubumiskohaga jõge nimetatakse suureks (vene keeles Великая tähendab suurt). Järelikult on tulnud see nimetus väga kaugest ajast, kui kohalike inimeste jaoks oli see jõgi tõesti “suur“.

 

Allikas: https://www.tartu.ee/sites/default/files/research_import/2020-04/Lisa%202.%20Vesikonna%20ajalugu.%20A.Adamson.pdf



















Allikas: A.Savin (Wikimedia Commons · WikiPhotoSpace) – Üleslaadija oma töö, FAL, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=75137950



Kas teadsid?
Suur-Emajõgi

Emajõgi (Suur-Emajõgi) on üks Eesti suurimaid jõgesid; pikkus 101 km, jõgikond koos Võrtsjärve vesikonnaga 9960 km2 (sellest 98 km2 Lätis), vooluhulk keskmiselt 71,8 m3/s. Jõe laius on 20–145 m, suurim sügavus 11 m (suudmes kuni 18 m), kogulang 3,5 m, voolukiirus keskmiselt 3,7 km/h. Suur-Emajõgi algab Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuust, suubub Praagal Peipsisse.

Võrtsjärvest Kärevere sillani (40 km) on jõgi looklev ja soodirikas (vanajõed). Ülem- ja alamjooksul voolab jõgi soistel madalikel, keskjooksul lookleb ürgorus (oru laius Tartu kohal 1 km, mujal enamgi, sügavus kuni 20 m). Ülem- ja alamjooksul laiub soid ja heinamaid (luhti), mis suurvee ajal on vee all. Suurvee ajal esineb üleujutusi ka Tartu linnas. Veetase Emajões võib aastas kõikuda 1,2–2,6 m.

Võrtsjärvest Tartuni jääb 57 km ja Tartust Peipsini 43 km.

 

Allikas: https://www.kalapeedia.ee/4261.html





















Kas teadsid?
Sibul ja küüslauk

Sibul ja küüslauk on varustavad hüved, mida pakub viljakas muld.

Nii harilik sibul kui ka küüslauk kuuluvad laukude perekonda ja on kogu maailmas hinnatud köögiviljataimed ning asendamatud toiduvürtsid. Toiduks tarvitatakse nii mullas arenevat sibulat kui ka rohelisi lehti.

Mõlema köögivilja kasvatamise ajalugu on väga pikk. Juba antiikajal kasutati mõlemat taime ka ravimina. Näiteks indiaanlased kasutasid küüslauku vastumürgina maohammustuste korral, egiptlased tõmmisena, hiinlased vererõhu langetamiseks ja keskaegses Euroopas raviti sellega koguni muhkkatku. Tänapäeval kasutatakse sibulat ja küüslauku rahvameditsiinis peamiselt külmetushaiguste raviks või hingamisteede vaevuste leevendamiseks.

Allikad:

https://kodus.ee/artikkel/siiruviiruline-sibul-millist-kasvukeskkonda-eelistab-harilik-sibul

https://tervisliktoitumine.ee/kuuslauk-on-kulluslik-imetoit/

Kas teadsid?
Sibulate punumine vanikusse

Kuivadel sibulatel lõigatakse pealsed, jättes külge 3 – 5 cm pikkused tüükad. Vaniku punumiseks võetakse parajalt pikk nöörijupp, mille lahtised otsad sõlmitakse kokku. Nöör kinnitatakse mõne konksuga näiteks kuuri seinale. Esimene sibul kinnitatakse nöörist tehtud silmusega nööri otsa. Kõik järgmised sibulad punutakse nii, et iga järgmine sibul paigutatakse allapoole jäävatesse vahekohtadesse ja sibulapealsetega tehakse tiir ümber nööri. Põhimõtteliselt toimub sibulavaniku punumine samuti nagu võilillepärja punumine.

 

Allikas: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=targutalita20150827.2.3.1

 

On veel teine võimalus sibulavaniku punumiseks. Vaata YouTube videot:

https://www.youtube.com/watch?v=_Mz2yfs4Vjk

https://www.youtube.com/watch?v=dDdgER8TYtI






















Kas teadsid?
Rääbis

See väikest kasvu lõheline vajab eluks jahedat hapnikurikast vett ning marja haudumiseks viit kuni kuut kuud püsivat jääkatet.  Väikesekasvuline tähendab, et Eesti tingimustes kasvab rääbised kuni 22 cm pikkuseks ning nende keskmine kaal on 90 grammi.

Rääbis on parvekala, kes hoidub avavette, põhjast kõrgemasse veekihti. Toitumiseks eelistab ta suuremaid zooplanktoneid, aga ka putukate vastseid ja väikesi kalamaime.

Eesti vetes on rääbist leitud eelkõige Peipsist, aga ka Võrtsjärvest, Ülemistest ja Saadjärvest.

Allikas: http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel39_5.html

 

Rääbis on hinnatud ja maitsev söögikala. Rääbisest maitsvate toitude valmistamiseks retsepte leiate siit: https://nami-nami.ee/retsept/18095/praetud_raabised


Kas teadsid?
Peipsi järve kalasaagikus

Peipsi järve saagikus on vähenenud viimase 170 aastaga enam kui neli korda.

Kala pole küll järvest kadunud, kuid liigilises koosseisus ja eri kalaliikide suhtelises arvukuses on toimunud ulatuslikud muutused, selgub hiljuti ilmunud teadustööst.

Suuremad muutused leidsid aset juba 1930. aastatel, mida on seostatud veetaseme järsu alanemisega.

Keskmiselt püüti sel kümnendil hektari kohta kala 33 kilogrammi.

Eeskätt on läinud kõige kehvemini külmaveelistel kaladel, nagu Peipsi siial, rääbisel, lutsul ja tindil.

Nad nõuavad suhteliselt puhast hapnikurikast vett. Kui vee temperatuur on juba pikalt üle 20 °C, hakkab arvukus vähenema.

Vahepeal veidi taastuda jõudnud rääbise asurkonda räsivad kuumalainete ajal suvised vetikaõitsengud.

Jääkatte puudumisel jääb nende mari tormide meelevalda, langeb eelmise aasta vetikaplöga sisse ja sureb.

Arvukuse taastumist soosib samas liikide lühike eluiga, mis on näiteks tindil 1–2 ja rääbisel 4–5 aastat.

Nii 2019kui 2020.aastal vähenes Peipsi järve rääbisevaru.

Järve rääbisevaru põhiosa moodustavad endiselt 2016.aastal sündinud kalad, 2017. ja 2018. aasta põlvkonnad puuduvad, 2019. ja 2020. aasta põlvkonnad on vähearvukad.  

Allikas: http://www.vabaeestisona.com/index.php/eesti-uudised/11746-peipsi-jaerv-on-muutunud-170-aastaga-kordades-kalavaesemaks.html  

https://www.envir.ee/sites/default/files/peipsi_ii_vahearuanne_2020.pdf

 


























Kas teadsid?
Harrastuspüük

Harrastuspüük 

Harrastuspüük on kultuuriline hüve. See on hobitegevus ning paljude jaoks on see parim võimalik puhkus ja ajaviide. See on hobi, mida saab harrastada ainult looduses, veekogu peal või ääres. 

Oluline on teada, kus, millal ja milliste vahenditega tohib harrastuskalastaja kala püüda. Harrastuspüügil saadud saaki ei ole lubatud müüa ega osta. Püütud kalad on mõeldud üksnes püüdja toidulauale.

Harrastuspüük on üldjuhul tasuline.

 

Rohkem infot: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kalastamine/harrastuspuuk
























Kas teadsid?
Marjul käimine

Jõhvikal käimine aga ka teiste marajde korjamine nt nagu murakate korjamine ei ole ammu enam ainult lihtsalt marjade korjamine. Vajadusel võib marju osta ju turult või kauplusest.

Jõhvikalkäik on midagi palju enamat. See on ühelt poolt enese proovilepanek, kuna minna tuleb sohu - täiesti erinevasse kohta võrreldes igapäevaeluga. See on võimalus viibida üksi või heade kaaslastega väljaspool oma tavarutiini. See on aeg iseendale ja iseendaga. Võimalus võtta aeg maha ja rahustada närve tasuta värvi-, aroomi- ja osooniteraapiaga. Boonuseks mõõdukas kehaline koormus.



Kas teadsid?
Emajõe-Suursoo

Emajõe-Suursoo on üks hinnatud jõhvikasoo. Soo pindala on 13 000 ha. Soostiku kaitseks on moodustatud Emajõe-Suursoo maastikukaitseala. Soostikust 85% on madalsoo, kus turbakihi paksus on kuni 5,8 m.

Emajõe-Suursoo on tekkinud Emajõe delta ümbrusesse, mis on Eesti suurim delta. Seal leidub puutumatut loodust ja palju metsloomi. Emajõe-Suursoo on Eesti suurim soostik, kus paikneb ka palju järvi. Järved paiknevad Tartu maakonnas Emajõe suudme soostunud madalikul, Peipsi tavalisest tasemest vaid veidike kõrgemal. Peipsi veetaseme tõusu korral tungib Peipsi vesi järvedesse. Järvi ümbritsevad laialdased jõhvikasood - läänes Ahja jõeni ulatuv Suursoo, Kalli järvest ida pool Peipsini ulatuv raba. Järvede pindala on viimastel aastatuhandetel seoses Peipsi pealetungiga uuesti suurenemas. Kevadise suurvee ajal moodustavad järved Peipsiga ühise veevälja.

 

Allikad:

http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=792

https://et.wikipedia.org/wiki/Emaj%C3%B5e-Suursoo



Kas teadsid?
Jõhvikas

Kas teadsite, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas kuigi tema välimusel pole midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb see liaanile. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad.

 

Allikas: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/johvikas.htm
Kas teadsid?
Tõukekelgusport

Tõukekelgumatk on lahe, lõbus ja loodusõbralik vabaõhutegevus, mis sobib igaks vanuses inimesele. 

Kaasaegne tõukekelk on arendatud klassikalisest soome kelgust. Võrreldes oma „esiisaga“ on tänapäevane tõukekelk tunduvalt kergem, kiirem ja paremini juhitav. Lisaks veekogude jääl liikumisele on neid võimalik kasutada ka kinnisõtkutud lumel, kus paremaks libisemisemiseks paigaldatakse raudjalastele alla plastikust lumejalased. 

Kui endal niisugust tõukekelku ei ole, siis nende renti pakuvad erinevad loodusturismiettevõtted. Samast saab tellida ka korraldatud tõukekelgumatka.

 








Kas teadsid?
Hüdroenergia

Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat on võimalik kasutada kas mehaanilise energiana (näiteks viljaveskid) või muundada see elektrienergiaks.

 

Narva jõel asub Venemaa halduses oleva Narva HEJ, mis rajati 1955. aastal. HEJ võimsus on 125 MW ja aastane toodang 640 GWh. Vastavalt rahvusvahelistele tavadele jaotatakse piirijõgedel töötavate HEJ-de toodang riikide vahel võrdeliselt, võttes aluseks nende territooriumil asuva valgala pindala osa. Narva jõe valgalast paikneb umbes üks kolmandik Eesti territooriumil, seega võiks Eesti riigil olla õigus kolmandikule Narva HEJ toodangust.

 

Allikas: http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Narva_h%C3%BCdroelektrijaam





























Kas teadsid?
Peipsi uurimine

 

Peipsi teadusliku uurimuse algatajaks oli mitmekülgne loodusteadlane Karl Ernst von Baer (1792–1876). Viis Baeri kalanduslikku ekspeditsiooni Peipsile ja Läänemerele (1851–1852) panid aluse kalabioloogilistele uurimustele Venemaal ning tähendasid ka esimeste looduskaitsemeetmete kasutuselevõttu Vene impeeriumis. 

Baer ei piirdunud teooriaga, vaid rakendas loodusteadusi praktikas. Seepärast  seadis Baer 1851. aasta talvel Peterburi Teaduste Akadeemias üles oma kandidatuuri ekspeditsioonijuhi kohale Peipsi järve ja Läänemere kalandusolukorra uurimiseks.

Ekspeditsiooni tagamaaks oli 1848. aastal Liivimaa kuberneri aastaaruandes ülestähendus Vene riigivarade ja kolooniate ministeeriumile, et juba aastaid on kalasaagid Peipsi järves ja Läänemeres vähenenud. Selle põhjuseks pidas kuberner kalameeste liiga peenesilmalisi võrke, mis hävitasid kalade järelkasvu. Ministeerium määras ühe ametniku küsimusega tegelema, kuid see ei saanud ülesandega hakkama. Siis pöördus minister Pavel Kisseljov abipalvega Peterburi Teaduste Akadeemia poole. Ekspeditsioonijuhi kohale kandideerisid Baer ja tema noor kolleeg Alexander Theodor von Middendorff.

Baeri ekspeditsiooniplaan lähtus põhimõttest, et uurida tuleb Peipsi kalandust kõikidel aastaaegadel.

 

Allikas: http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel106_90.html

























Kas teadsid?
Peipsi tint

Peipsi tint on meritindi järvevorm. Eesti keeles ka koerusk, kooruska, netki, till, tindikala, tint. Neile on iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks". 

Peipsi tint on meritindi mageveeline kääbuskasvuline lähisugulane. Keha väga sale, üsna läbipaistev. Silmad suuremad kui meritindil. Värvus hallikaskollane, meritindi omast pisut heledam. Isastel kudemisajal peas ja seljal nõrk helmeskate. Tindile on iseloomulik tugev värsket kurki meenutav lõhn.  

Peipsi tint elab Läänemere valgla järvedes ja veehoidlates, samuti Petšora ja Volga valglates. Eestis püsivalt Peipsi järves, kust satub aeg-ajalt ka Narva veehoidlasse, kuid seal arvatavasti ei koe.  

Peipsi tint on parvekala, hoidub kalda lähedale vaid kudemisajal.

Peipsi suures põhjapoolses osas (nn. Suurjärves) saavad nii isased kui ka emased suguküpseks ühe-kaheaastaselt (L 5-11 cm) ja 1-4 g raskuselt, lõunapoolses Pihkva järves (kus kasvab kiiremini) mõneti varem, põhiliselt aastaselt (7-10 cm, 2,5-3 g). Reeglina koeb vaid kord elus. Vähesed kiirekasvulised isendid elavad kauem (3-4 aastat, 12-17 cm, 10-30 g) ja koevad korduvalt. Kudemine algab kohe pärast jääminekut (4-7 ºC), Pihkva järves tavaliselt aprilli teisel poolel.

Peipsis olnud tint üks tähtsamaid töönduskalu, aastasaak tavaliselt 1500-3500 t (kuni kolmandik kalade kogusaagist). Venemaa poole tindisaak on Eesti poole omast tavaliselt 2-3 korda suurem.

Ülivarase suguküpsuse ja lühikese eluea tõttu arvukus ja saagid äärmiselt kõikuvad, olenedes eelkõige kudemistingimustest.

Mõnel korral (nt 1972. a.) on tindivarud saanud rängalt kannatada järve madala veeseisu, kestvalt kuuma ja tuulevaikse ilma ning tugeva veeõitsengu koosmõjul tekkinud hilissuvise öise ummuksisse äämise tagajärjel. Arvukust vähendavad ka röövkalad (eriti koha ja ahven), kellele tint on tähtis toiduobjekt.

 

Allikad:

https://www.kalapeedia.ee/3782.html

http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/tint2.htm


Kas teadsid?
Paadikanalid

Paadikanalid on Peipsi järve kultuuriline hüve. 2019 aasta uuringu põhjal on kokku loendatud Peipsi järvistus ja Emajões (Kärevere sillani) 238 paadikanalit, millest 211 on praegu kasutusel ning 27 kasutusest välja langenud eelkõige seetõttu, et ühendus jõe või järvega on täis settinud.

 

Peipsiäärsed paadikanalid toetavad olulisel määral kalandust kui traditsioonilist elulaadi selles piirkonnas ja aitavad arendada turismi. Peipsiäärsete paadikanalite rajamise vajadus on põhjustatud eelkõige järve kinnikasvamisest ja veepiiri taganemisest. Enamike paadikanalite funktsiooniks pole mitte uute randumiskohtade tekitamine, vaid ajalooliste randumiskohtade säilitamine ja taastamine.

 

Peipsiäärsete paadikanalite säilitamine nõuab regulaarset süvendamist.

 

Paadikanalitega seotud negatiivseks asjaks on see, et need killustavad Peipsi kaldajoone selliselt, et ei võimalda mööda kallast jalgsi matkamist.

 

Allikas: https://www.tartu.ee/sites/default/files/research_import/2020-03/1977MT1%20Peipsi%20uuring%20l%C3%B5pparuanne.pdf























Kas teadsid?
Kasvuhoonegaasid
 

Kasvuhoonegaasid (KHG) on Maa atmosfääris olevad gaasid, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega. Maapinnalt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris KHG-des ning kiiratakse uuesti atmosfääri. Nii ringleb osa pikalainelisest kiirgusenergiast maapinna ja atmosfääri vahel, energia ärakanne planeedilt väheneb ja atmosfääri temperatuur suureneb.

99,5% atmosfäärigaasidest moodustavad kolm gaasi, lämmastik (N2), hapnik (O2) ja argoon (Ar), mis kasvuhooneefekti ei põhjusta. Maa atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid on olulisuse järjekorras: veeaur (H2O), süsihappegaas (CO2),naerugaas (N2O), metaan (CH4) ja osoon (O3).

 

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhoonegaasid



Kas teadsid?
Vanausulised

Vanausulised (vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.

Vanausulised tulid Eestisse (sel ajal Rootsi) põhiliselt mööda kolme teed – Räpina kaudu, Oudova rannast üle Piirissaare ja läbi Alutaguse metsade.4 Põhiliselt tuldi Vitebski ja Novgorodi kubermangust, ka Pihkvamaalt. 1710. aastal rajasid vanausulised-fedossejevlased Võhandu jõe äärde Räpina mõisa maadele skeedi (kloostri).

18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust, peamiselt pomoorlased ja fedossejevlased. Ehitati mitmeid palvemaju, kaasa toodi kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Eestimaa Vanausuliste Koguduste Ühendus saadeti laiali 1940. a. ning taastati alles 1995. a Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu nime all (lisainfo: www.starover.ee ).


Allikad:

https://www.kul.ee/et/vanausulised

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eesti-vanausulised-nende-kombed-ja-keel/


Kas teadsid?
Fossiilkütused

Fossiilkütused on taastumatud maavarad, nagu näiteks nafta, maagaas, põlevkivi, turvas jne.  Põletades energia saamiseks fossiilkütuseid eraldub atmosfääri süsinik, mis muidu oli ladestatud fossiilsetesse maavaradesse. Eestis on suuremaks kasvuhoonegaaside tekitajaks põlevkivi. Põlevkivi on Eesti seni kasutatud energiaallikatest üks peamisi, mistõttu oleme ka maailmas CO2 heite poolest inimese kohta esirinnas.

Rohkem infot: https://www.kliimamuutused.ee/pohjused-ja-tagajarjed/pohjused/fossiilkutuse-poletamine