Veebiviktoriin kestliku arengu eesmärkidest

Pane oma teadmised proovile, mida tead kestliku arengu eesmärkidest!

Kui soovid paremini teada saada, mis on kestliku arengu eesmärgid tundma, siis vali HARJUTUSVIKTORIIN: see sisaldab 25 küsimust ja 25 selgitavat lühilugu. Õppeviktoriinis saad vale vastuse korral proovida uuesti. Kui vastad õigesti esimesel katsel, teenid 2 punkti, teisel katsel aga 1 punkti.

Kui soovid sõbraga teadmistes jõudu katsuda, siis vali VÕISTLUSVIKTORIIN: siin tuleb 25-le küsimusele vastata 100 sekundi jooksul. Võistlusviktoriinis saad igale küsimusele vastata vaid üks kord. Kui jõuad valmis kiiremini ja kõik vastused on õiged, siis lisanduvad järele jäänud sekundid boonusena. Kui jääd ajahätta, siis saad punkte 100 sekundi jooksul antud õigete vastuste eest.

Õigest vastusest hõiskab kiivitaja.
Vale vastuse korral ragistab rästas-roolind.  

Veebiviktoriin valmis projekti „Rollimäng õpilastele ÜRO kestliku arengueesmärkide vajalikkuse mõistmiseks“ raames. Projekti elluviimist rahastas Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Rohkem projektist: http://ctc.ee/projektid/kaimasolevad-projektid/futularp


Õige vastuse korral siristab
Kiivitaja
Vale vastuse korral kraaksub
Rästas-roolind
Sinu tulemus
Vastasid õigesti küsimusele -st küsimusest.
Avalehele
Punktid:
0 0
Aega jäänud:
0 0 : 0 0

Praegune maakera keskmine õhutemperatuur on 0,85 ºC kõrgem kui 19. sajandi lõpus. Mis on selle peamiseks põhjuseks?






















Praegune maakera keskmine õhutemperatuur on 0,85 ºC kõrgem kui 19. sajandi lõpus. Mis on selle peamiseks põhjuseks?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on tinginud maa atmosfääri koostise muutuse, mille tõttu omakorda ka kliima soojeneb?



























Mis on tinginud maa atmosfääri koostise muutuse, mille tõttu omakorda ka kliima soojeneb?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Inimtegevuse mõjul on suurenenud kasvuhoonegaaside nagu süsinikdioksiidi (CO2) metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaaside hulk atmosfääris oluliselt ja väga kiiresti. Mida see on omakorda kaasa toonud?
































Inimtegevuse mõjul on suurenenud kasvuhoonegaaside nagu süsinikdioksiidi (CO2) metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaaside hulk atmosfääris oluliselt ja väga kiiresti. Mida see on omakorda kaasa toonud?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mille seab ohtu inimtegevusest põhjustatud kliimamuutus?






























Mille seab ohtu inimtegevusest põhjustatud kliimamuutus?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Selleks, et kõrvaldada 2030. aastaks vaesus ja saavutada kogu maailmas kestlik areng, lepiti kokku 2015. aastal maailma liidrite poolt kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals) järgmiseks 15 aastaks. Mitu neid on?





























Selleks, et kõrvaldada 2030. aastaks vaesus ja saavutada kogu maailmas kestlik areng, lepiti kokku 2015. aastal maailma liidrite poolt kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals) järgmiseks 15 aastaks. Mitu neid on?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

kaotada vaesus

kaotada vaesus

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Praegu on ligi 690 miljonit inimest maailmas näljas. Mida ennustatakse tulevikuks?


























Praegu on ligi 690 miljonit inimest maailmas näljas. Mida ennustatakse tulevikuks?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

„Tervis ja heaolu“ eesmärgiks on tagada tervislik elu ja heaolu edendamine igas vanuses inimestele. Millise sihtrühma suremuse vähendamine on olnud eesmärgi saavutamisel kesksel kohal?






























„Tervis ja heaolu“ eesmärgiks on tagada tervislik elu ja heaolu edendamine igas vanuses inimestele. Millise sihtrühma suremuse vähendamine on olnud eesmärgi saavutamisel kesksel kohal?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

 Eesmärgi nr 4 „kvaliteetne haridus“ eesmärgiks on tagada maailmas kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning edendada elukestva õppe võimalusi kõigile. Miks kvaliteetse hariduse võimaldamine vajalik?  



























 Eesmärgi nr 4 „kvaliteetne haridus“ eesmärgiks on tagada maailmas kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning edendada elukestva õppe võimalusi kõigile. Miks kvaliteetse hariduse võimaldamine vajalik?  

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Eesmärk nr 5 „Sooline võrdõiguslikkus“ seab eesmärgiks saavutada naiste ja meeste võrdõiguslikkus selleks, et:


Eesmärk nr 5 „Sooline võrdõiguslikkus“ seab eesmärgiks saavutada naiste ja meeste võrdõiguslikkus selleks, et:

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mida saavad inimesed teha säästva arengu eesmärkide saavutamiseks?






























Mida saavad inimesed teha säästva arengu eesmärkide saavutamiseks?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis aastaks soovivad maailma juhid täita 17 säästva arengu eesmärki?


Mis aastaks soovivad maailma juhid täita 17 säästva arengu eesmärki?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui kliima soojeneb, suureneb ka veepuudus.  Lisaks on veel ülemaailmse veepuuduse soodustajateks: maailma suurenev rahvaarv, elatustaseme paranemine, niisutatud põllumajanduse laienemine ja…. Mis võiks olla neljas tõukejõud?


Kui kliima soojeneb, suureneb ka veepuudus.  Lisaks on veel ülemaailmse veepuuduse soodustajateks: maailma suurenev rahvaarv, elatustaseme paranemine, niisutatud põllumajanduse laienemine ja…. Mis võiks olla neljas tõukejõud?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millisest majandussektorist on suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis.


Millisest majandussektorist on suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis.

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Äärmuslik vaesus, mõjutab 2020. aastal 9,1–9,4% maailma elanikkonnast. Mitu dollarit inimese kohta päevas peetakse äärmustliku vaesuse arvestuse aluseks?
































Äärmuslik vaesus, mõjutab 2020. aastal 9,1–9,4% maailma elanikkonnast. Mitu dollarit inimese kohta päevas peetakse äärmustliku vaesuse arvestuse aluseks?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Innovatsioon ja tehnoloogia areng on majandus- ja kekskonnaprobleemide lahendamisel võtmetähtsusega. Aga miks?

Innovatsioon ja tehnoloogia areng on majandus- ja kekskonnaprobleemide lahendamisel võtmetähtsusega. Aga miks?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Milline on maailmas sissetulekute põhise ebavõrduse trendi jätkumine?


Milline on maailmas sissetulekute põhise ebavõrduse trendi jätkumine?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Üle poole maailma inimestest elavad linnased. Kui suure protsendi hõivavad linnad Maa maapinnast?


Üle poole maailma inimestest elavad linnased. Kui suure protsendi hõivavad linnad Maa maapinnast?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui suur on Eesti inimese keskmine toidujäätmete kogus aastas?


Kui suur on Eesti inimese keskmine toidujäätmete kogus aastas?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Eesti säästva arengu strateegia rõhutab vajadust vähendada kasvuhoonegaase ja parendada õhukvaliteeti. Mitmendal kohal on Eesti CO2 tootmises Euroopas? (2018. aasta seisuga)






























Kasvuhoonegaaside heitkogused tonnides elaniku kohta, ilma maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsandusega, ilma kaudse süsinikdioksiidita, 2014

Eesti säästva arengu strateegia rõhutab vajadust vähendada kasvuhoonegaase ja parendada õhukvaliteeti. Mitmendal kohal on Eesti CO2 tootmises Euroopas? (2018. aasta seisuga)

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on Läänemerre jõudnud mikroplati ühes suurimaks allikas?





























Mis on Läänemerre jõudnud mikroplati ühes suurimaks allikas?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Mitu % neist on ohus või välja surnud?


Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Mitu % neist on ohus või välja surnud?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitmele inimesele on Eesti perioodil 1997 – 2019 andnud rahvusvahelise kaitse?

Mitmele inimesele on Eesti perioodil 1997 – 2019 andnud rahvusvahelise kaitse?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kestliku arengu eesmärke saab saavutada vaid tugeva ülemaailmse partnerluse ja koostöö korral. Millist liiki arengukoostööd ei ole?

Kestliku arengu eesmärke saab saavutada vaid tugeva ülemaailmse partnerluse ja koostöö korral. Millist liiki arengukoostööd ei ole?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.
/
Kas teadsid?
Temperatuuri muutuse põhjus:

Vastavalt pikaaegsetele temperatuuri uuringutele on NASA Goddardi kosmoseuuringute Instituudi (GISS) teadlaste hinnangul Maa keskmine temperatuur suurenenud aastast 1880 veidi rohkem kui 1° Celsius (2° Fahrenheit). Temperatuuri tõus on oletatavalt jätkumas.


Allikas: https://earthobservatory.nasa.gov/features/GlobalWarming/page2.php


Kas teadsid?
Maa atmosfääri koostise muutus:

Inimtegevuse mõjul on viimase 250 aasta jooksul kunstlikult kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris üha kiiremini tõstnud, peamiselt fossiilkütuste põletamise teel, raiudes süsinikku neelavaid metsi ning ka loomakasvatamisega. Alates tööstusrevolutsiooni algusest, umbes 1750. aastast, on süsinikdioksiidi tase tõusnud ligi 38% ning alates 2009. aastast on metaani tase tõusnud 148%.


Kas teadsid?
Kasvuhoonefekt:

Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus, tänu millele püsib maakera keskmine temperatuur sobivana maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemisel aga muutub Maa atmosfäär veelgi tõhusamaks kasvuhooneks, kust pikalaineline soojuskiirgus (infrapunakiirgusen) peegeldub vähem tagasi maailmaruumi.  

Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, osa sellest neeldub, ülejäänu peegeldub tagasi. Neeldumise tagajärjel maapind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Kui neeldumist ei toimuks, siis oleks keskmine temperatuur –18 kraadi Celsiuse järgi praeguse +15 kraadi asemel. 

Seega on looduslik kasvuhooneefekt Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad.

Allikad:

·       https://ec.europa.eu/clima/change/causes_et

·       https://www.envir.ee/et/kasvuhooneefekt

·       https://earthobservatory.nasa.gov/features/GlobalWarming/page2.php


Kas teadsid?
Kliimamuutustest tulenev oht:

Kliimamuutustega kaasevad mõjud avalduvad füüsilises keskkonnas, ökosüsteemides ja inimühiskonnas. Soojem kliima toob kaasa majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi. Inimeste põhjustatud kliimamuutused on üks ohte Biosfääri ja inimtsivilisatsiooni kestlikule koos eksisteerimisele. 

Ilmselt võib maakera eksisteerida ka ilma biosfääri ja inimtsivilisatsioonita nagu mõned teisedki Päikesesüsteemi planeedid. Ökosüsteemide areng on ka see, kui nad kliimamuutustega ei kohane ning lõpuks välja surevad. Selleks, et olemasolevat biosfääri ja inimtsivilisatsiooni hoida, on vaja kestlikku arengut. 

Kestlik areng on areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, ilma kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada. See on terviklik lähenemisviis, mis ühendab majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud aspektid üksteist täiendavalt.


Allikad:

·       https://ec.europa.eu/info/strategy/international-strategies/sustainable-development-goals/eu-approach-sustainable-development_et

·       https://en.wikipedia.org/wiki/Effects_of_climate_change







Kas teadsid?
Kestliku arengu eesmärgid:

ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) tegevuskava aastani 2030, mille maailma liidrid võtsid vastu 2015. aastal, on uus ülemaailmne kestliku arengu raamistik ja selles on kindlaks määratud 17 kestliku arengu eesmärki. Raamistik näeb ette kohustuse kõrvaldada 2030. aastaks vaesus ja saavutada kogu maailmas kestlik areng nii, et kedagi ei jäeta kõrvale.

Kestliku arengu eesmärgid hoiavad tasakaalus kestliku arengu kolm mõõdet: majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase. Need näevad ette konkreetsed sihid järgmiseks 15 aastaks ning keskenduvad muu hulgas järgmisele:

  • inimväärikus
  • piirkondlik ja ülemaailmne stabiilsus
  • heas seisukorras planeet
  • õiglased ja vastupanuvõimelised ühiskonnad

Allikas: https://ec.europa.eu/info/strategy/international-strategies/sustainable-development-goals/eu-approach-sustainable-development_et
























Kas teadsid?
Kaotada kõikjal vaesus:

Üle 700 miljoni inimese ehk 10 protsenti maailma elanikkonnast elab tänapäeval äärmises vaesuses ja võitleb kõige olulisemate vajaduste, nagu tervishoid, haridus, juurdepääs veele ja kanalisatsioonile. Umbes iga viies arengumaade elanik peab toime tulema vähem kui 1,25 dollariga päevas.

Eeldatakse, et see umber suureneb 2020. aastal esimest korda üle 20 aasta seoses COVID-19 pandeemiaga.  

Peaaegu pooled neist inimestest elavad viies riigis: Nigeerias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Tansaanias, Etioopias ja Madagaskaril.

Üle 40 protsendi ülemaailmsetest vaestest elab keskkonnas, mille majandust mõjutavad nõrkus, konfliktid ja vägivald. Järgmise kümnendi jooksul peaks see arv kasvama 67 protsendini.

Ligikaudu 132 miljonit äärmuslikus vaesuses elavatest inimestest elavad kõrge üleujutusohuga piirkondades.

MIDA SAAME TEHA?

·       Arenguriikide abistamine, vaesuse kaotamisele suunatud tegevuspoliitikate ja investeeringute toetamine.

·       Jätkusuutlike töökohtade loomiseks ja võrdõiguslikkuse edendamiseks peab majanduskasv olema kaasav.

Allikad:

·       https://www.worldbank.org/en/topic/poverty/overview

·       https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_percentage_of_population_living_in_poverty#/media/File:Poverty_headcount_ratio_at_1.90_a_day.png


Kas teadsid?
Kaotada näljahäda:

Näljahäda on maailmas hakkas taas suurenema alates 2015. aastast. Praeguste andmete kohaselt on näljas ligi 690 miljonit inimest ehk 8,9 protsenti kogu maailma elanikkonnast. Kui praegused trendid jätkuvad, siis ennustatakse, et nälja all kannatavate inimeste arv aastaks 2030 on 840 miljonit.

 

Umbes 135 miljonit inimest näljahäda tõttu, mille põhjuseks on peamiselt inimeste põhjustatud konfliktid, kliimamuutused ja majanduslangused. COVID-19 pandeemia võib nüüd selle arvu kahekordistada, mis võib 2020. aasta lõpuks ohustada veel 130 miljonit inimest.

 

KUIDAS SAAME RIIKIDENA KAASA AIDATA:

·       Rahuldada näljas oleva elanikkonna otsest toiduvajadust.

·       Suurendada sotsiaalkaitse programme.

·       Jätkata ülemaailmset toidukaubandust.

·       Hoida kodumaiseid tarneahelaid pidevas liikumises.
Toetada väikepõllumeeste võimet suurendada toidutootmist.

 

 

Allikas: https://www.un.org/sustainabledevelopment/hunger/


Kas teadsid?
Tervis ja heaolu:

Isegi, kui alates 1990ndatest on laste ja emade suremus vähenenud ligi 50%, on mõnes valdkonnas arvud endiselt suured. Näiteks igal aastal enne viiendat sünnipäeva sureb 6 miljonit last või et AIDS on Sahara-taguses Aafrikas noorukite peamine surmapõhjus 

Enne pandeemiat tehti suuri edusamme miljonite inimeste tervise parandamisel. Märkimisväärseid edusamme tehti ka keskmise eluea pikendamisel.  

Paljude haiguste täielikuks likvideerimiseks ning paljude erinevate püsivate ja esilekerkivate terviseprobleemide lahendamiseks on vaja teha rohkem jõupingutusi.

 

KUIDAS SAAME RIIKIDENA KAASA AIDATA:  

·       Keskenduda tervishoiusüsteemide tõhusamale rahastamisele.

·       Sanitaartehnika ja hügieeni parandamine.

·       Arstide parem kättesaadavus.


Allikad:

·       https://www.un.org/sustainabledevelopment/health/

·       file:///C:/Users/Admin/Downloads/SDGs_Booklet_Web_En.pdf

·       https://www.un.org/sustainabledevelopment/wp-content/uploads/2019/07/E_Infographic_03.pdf













Allilas: https://www.un.org/sustainabledevelopment/wp-content/uploads/2019/07/E_Infographic_03.pdf




Kas teadsid?
Kvaliteetne haridus

 

Haridus võimaldab paremat sotsiaalmajanduslikku positsiooni ja on vaesusest pääsemise võti. See eesmärk tagab, et kõik tüdrukud ja poisid lõpetavad 2030. aastaks tasuta põhi- ja keskhariduse. Samuti on eesmärgiks tagada võrdne juurdepääs taskukohasele kutseõppele, kaotada soolised ja varalised erinevused ning saavutada üldine juurdepääs kvaliteetsele kõrgharidusele.

 

Arengumaades on põhihariduse omandajate arv jõudnud 91 protsendini. Sellegipoolest jääb koolist välja 57 miljonit põhiealist last, neist üle poole Sahara-taguses Aafrikas. 103 miljonil noorel kogu maailmas puudub põhiline kirjaoskus ja neist üle 60 protsendi on naised.  Üldiselt on poiste ja tüdrukute alghariduses saavutatud võrdsus, kuid sageli see kaob peale põhikoolis ja järgmistel tasemetel. 6 last 10-st ei saavuta lugemise ja matemaatika oskuste miinimumtaset. 

Praeguste trendide jätkumisel jääb aastal 2030 koolist endiselt 200 miljonit last välja. 

Mida saavad asutused ja inimesed teha, et tagada kvaliteetne haridus kõigile:

·       Leida lahendusi, et pakkuda kaugharidust, kasutades selleks kõrgtehnoloogilisi, madalate tehnoloogiate ja tehnoloogiateta lähenemisviise;

·       Otsige õiglaseid lahendusi ja universaalset juurdepääsu;

·       Tagada kooskõlastatud vastused ja vältida kattuvaid jõupingutusi;

·       Soodustage õpilaste kooli tagasiminekut ja vältida väljalangevuse kasvu.

 

Allikad:

·       https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-4-quality-education.html

·       https://www.un.org/sustainabledevelopment/education/

 


Kas teadsid?
Sooline võrdõiguslikkus

Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning anda kõigile naistele ja tüdrukutele õigused Naiste ja tütarlaste igasuguse diskrimineerimise lõpetamine pole mitte ainult põhiline inimõigus, vaid ka jätkusuutliku tuleviku jaoks; on tõestatud, et naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamine aitab kaasa majanduskasvule ja arengule. Kuid kuigi tööturul on naisi rohkem kui kunagi varem, on mõnes piirkonnas endiselt suur ebavõrdsus, kusjuures naistel on süstemaatiliselt keelatud meestega samad tööõigused.  

Seksuaalne vägivald ja ekspluateerimine, tasustamata hoolduse ja kodutöö ebavõrdne jagunemine ning diskrimineerimine riigiametites on endiselt suured takistused. Kliimamuutustel ja katastroofidel on naistel ja lastel jätkuvalt ebaproportsionaalne mõju, samuti konfliktidel ja rändel. On ülioluline anda naistele võrdsed õigused maa ja omand, seksuaal- ja reproduktiivtervis ning tehnoloogia ja internet. Täna on riigiametites rohkem naisi kui kunagi varem, kuid suurema naisjuhtide julgustamine aitab saavutada suuremat soolist võrdõiguslikkust.

 

Allikas: https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-5-gender-equality.html


Kas teadsid?
Puhas vesi ja sanitaaria

Kestliku arengu eesmärk nr 4 „Tagada vee- ja kanalisatsiooniteenuste kättesaadavus ja säästev majandamine kõigile“, et puhas vesi oleks kättesaadav kõigile kõikjal. Puhta joogivee ja kanalisatsiooni kättesaadavuse suurendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid siiski puuduvad miljarditel inimestel - peamiselt maapiirkondades - need põhiteenused endiselt. Kogu maailmas puudub igal kolmandal inimesel juurdepääs ohutule joogiveele, kahel inimesel viiest puudub põhiline seebi ja veega käte pesemise võimalus.

 

Kui kliima soojeneb, suureneb ka veepuudus. Lisaks on veel ülemaailmse veepuuduse soodustajateks maailma suurenev rahvaarv, elatustaseme paranemine, niisutatud põllumajanduse laienemine ja tarbimisharjumuste muutused.

 

Veepuudus mõjutab enam kui 40 protsenti inimestest, mis on murettekitav näitaja, mis prognoositakse temperatuuri tõusuga. Joogiveevarude vähenemine kõiki mandreid. Üha rohkem riike kogeb veestressi ning üha suurenev põud ja kõrbestumine halvendab neid suundumusi juba praegu. Aastaks 2050 prognoositakse, et vähemalt iga neljas inimene kannatab korduva veepuuduse all. Veega seotud ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine on hädavajalik.

 

Allikad:

Kas teadsid?
Jätkusuutlik energia

Energeetikasektor on suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis. 2018. aastal pärines 88 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetika-valdkonnast.

 

Energeetikasektori heide tekib kõigi kasutatud kütuste pealt. Sektor hõlmab nii elektri- ja soojatootmise, tööstuse, transpordi, äri- ja avaliku sektori, kodumajapidamiste kui ka põllumajanduse kütuste kasutust. 

Eesmärgi nr7 jätkusuutlik energia eesmärgiks on tagada kõigile juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, jätkusuutlikule ja kaasaegsele energiale.  

Kas teadsid, et Üle 40 protsendi maailma elanikkonnast, umbes 3 miljardit inimest, kasutab toiduvalmistamisel saastavaid ja ebatervislikke kütuseid.  

Ülemaailmne juurdepääs kaasaegsele ja taastuvale energiale ning puhtale kütusele on oluline mitmete praegu maailmas olevate probleemide lahendamiseks, sealhulgas vaesus, toiduga kindlustatus, kliimamuutused, puhas vesi, tervis ja kaasav majanduskasv. Suur osa kasvuhoonegaaside suurenenud heitkogustest tuleneb fossiilse energia eraldamisest, muundamisest ja kasutamisest. Fossiilenergia moodustab peaaegu 80 protsenti kogu maailma energiavarust. Säästvamale energiasüsteemile ülemineku kiirendamiseks tuleb kasutusele võtta jõulisemad meetmed. 

Mida saab igaüks meist selleks teha? Hea ülevaate leiad rohelise elustiili portaalist Bioneer.ee
https://bioneer.ee/kuidas-s%C3%A4%C3%A4sta-energiat-koduses-majapidamises  

Allikad:

·        https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-7-affordable-and-clean-energy.html

·       https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib



Kas teadsid?
Inimväärne töö ja majanduskasv

Kestliku arengu eesmärgi nr 8 eesmärgiks on inimväärne töö ja majanduskasv. Kestva arengu eesmärgid aitavad edendada püsivat majanduskasvu, kõrgemat tootlikkust ja tehnoloogilisi uuendusi, mis aitab luua kõigile korralikke töökohti ja parandada elatustaset. Ettevõtluse ja töökohtade loomise soodustamine on väga olulised, samuti tõhusad meetmed sunniviisilise töö, orjanduse ja inimkaubanduse likvideerimiseks. Eesmärgiks on saavutada aastaks 2030 kõigi naiste ja meeste täielik ja produktiivne ning inimväärne töö.

 

Kui seni on majanduskasv olnud pigem positiivne ja tööhõive olukord tasapisi paranenud, siis aastal Hinnanguliselt põhjustab COVID-19 pandeemia aastal 2020 veel 88–115 miljoni inimese sattumist äärmisesse vaesusesse. Aastaks 2021 võib see kasvada koguni 150 miljonini, sõltuvalt majanduslangusest. Maailmapanga hinnangul mõjutab ülim vaesus tõenäoliselt 2020. aastal 9,1–9,4% maailma elanikkonnast.

 

Euroopa Liidus on loodud majanduspoliitika koordineerimiseks raamistik töökohtade loomiseks ja majanduskasvu soodustamiseks. Euroopa Liidu väliselt on oluline toetada vaesemate riikide makromajanduslikku stabiilsust ja kasvu, tehnilist- ja kutseõpet ning kaubandust, et kaasa aidata töövõimaluste tekkimisele.

Allikas:

·       https://www.worldbank.org/en/news/press-release/2020/10/07/covid-19-to-add-as-many-as-150-million-extreme-poor-by-2021

·       https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-8-decent-work-and-economic-growth.html





Kas teadsid?
Tööstus uuendus ja taristu

Investeeringud infrastruktuuri ja innovatsiooni on majanduskasvu ja arengu otsustavad tõukejõud.

Tehnoloogiline areng on samuti võtmetähtsusega püsivate lahenduste leidmisel nii majanduslikele kui ka keskkonnaprobleemidele, nagu uute töökohtade pakkumine ja energiatõhususe edendamine.

Innovatsioon ja tehnoloogia areng võimaldavad jätkusuutliku tööstuse edendamist ning uusi lahendusi erinevates valdkondades, millel kõigil on mõju säästva arengu hõlbustamiseks.

 

Oluline on sealjuures toetada ligipääsu internetile, mis tagab juurdepääsu teabele ja teadmistele ning edendab ka innovatsiooni ja ettevõtlust. Rohkem kui 4 miljardil inimesel pole endiselt juurdepääsu Internetile ja 90% on pärit arengumaadest.

 

Allikas:

·       https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-9-industry-innovation-and-infrastructure.html

·       https://www.un.org/sustainabledevelopment/infrastructure-industrialization/




















Kas teadsid?
Bbavõrdsuse vähendamine

Sissetulekute ebavõrdsus on kasvamas - rikkaimatel 10 protsendil on kuni 40 protsenti ülemaailmsest sissetulekust, vaesematel kümnel protsendil aga ainult 2–7 protsenti. Sissetulekute ebavõrdsus on madalaim Euroopas ja kõrgeim Lähis-Idas. Ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja  mõistlikku poliitikat madalama sissetulekuga inimeste heaks, mis soodustaks kõikide majanduslikku kaasatust, olenemata soost, rassist või rahvusest. Sissetulekute ebavõrdsus nõuab globaalseid lahendusi.  

Välja on töötatud ebavõrdsuse läbipaistvuse indeks. Mille põhjal on näha, et kõige ebavõrdsemas olukorras on Aafrika ja Aasia riigid. Rohkem infot: https://wid.world/transparency

Allikad:

·       https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-9-industry-innovation-and-infrastructure.html

·       https://www.un.org/sustainabledevelopment/infrastructure-industrialization/

 


 


Kas teadsid?
Jätkusuutlikud linnad ja asumi

Kestliku arengu eesmärk nr 11 jätkusuutlikud linnad ja asumid seab eesmärgiks muuta linnad kaasavamateks, turvalisemateks ja jätkusuutlikukemaks, sest linnades elab üle poole elanikest ning linnade energiatarbimine on 60–80 protsenti ja süsinikdioksiidi heitkogus 75 protsenti. 

Aastaks 2050 on kogu inimkonna kaks kolmandikku, see on umbes 6,5 miljardit inimest . Säästvat arengut ei saavutata ilma linnaruumi muutmiseta keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks.  

Linnad ja suurlinnapiirkonnad on majanduskasvu jõujaamad. Linnade elukvaliteedi ja linnade käsutuses olevate loodusvarade kasutamise ja haldamise vahel on tugev seos. Siiani on linnastumise trendiga kaasnenud suurenev surve keskkonnale ja kiirenenud nõudlus põhiteenuste, infrastruktuuri, töökohtade, maa ja taskukohase eluaseme järele, eriti ligi miljardi vaese linna jaoks, kes elavad mitteametlikes asulates.  

Linnade jätkusuutlikuks muutmine tähendab karjääri- ja ärivõimaluste loomist, turvalise ja taskukohase eluaseme loomist ning vastupidavate ühiskondade ja majanduste ülesehitamist. See hõlmab investeeringuid ühistransporti, roheliste avalike ruumide loomist ning linnaplaneerimise ja juhtimise parandamist osaluslikult ja kaasavalt. 

Maailma üheks rohelisemaks linnaks on hinnatud Kopenhaagenit, mis on keskendunud energiatarbimise vähendamisele. Loe lisaks: https://climaterealityproject.org/blog/five-sustainable-cities-making-difference-planet või https://www.smartcitylab.com/blog/urban-environment/copenhagens-green-roofts/  

Allikad:

·       https://www.unenvironment.org/es/node/2037

·       https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-9-industry-innovation-and-infrastructure.html

·       https://www.un.org/sustainabledevelopment/infrastructure-industrialization/

 



Kas teadsid?
Säästev tootmine ja tarbimine

Planeedi Maa rahvastiku arv on tänaseks ületanud 7 miljardi piiri. Loodusvarade tarbimine on muutunud suuremaks, kui loodus jõuab ressursse taastoota. Kui maailma elanikkond peaks 2050. aastaks saavutama 9,6 miljardit, võib praeguste eluviiside säilitamiseks vajalike loodusvarade tagamiseks vaja minna peaaegu kolme Maa suurust planeeti.  

Üleilmne eesmärk nr 12 „Säästev tootmine ja tarbimine“ keskendub säästliku tootmise ja tarbimise tavadele, ressursside tõhusamale kasutamisele ja tegevusele, mis vähendab inimmõju keskkonnale ning tervisele. 

Suur osa maailma elanikkonnast tarbib endiselt liiga vähe, et rahuldada isegi nende põhivajadusi. Igal aastal läheb mädanema hinnanguliselt üks kolmandik kogu toodetud toidust - mis vastab 1,3 miljardile tonnile ja umbes 1 triljonile dollarile. Tõhusamate tootmis- ja tarneahelate loomiseks on oluline ka ülemaailmse toidujäätmete vähendamine elaniku kohta poole võrra jaemüüja ja tarbija tasandil. 


Allikad:

·       https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-12-responsible-consumption-and-production.html

·       https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/saastev-areng/12-saastev-tootmine-ja-tarbimine

·       https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Konverentsi%20ettekanded%202019/Toiduj%C3%A4%C3%A4tmete%20t%C3%B6%C3%B6grupp%206.11.19.pdf











































Kas teadsid?
Kliimamuutuste vastased meetmed

Eesti energiasektor on aastakümneid põhinenud fossiilkütuste põletamisel - 2017. aastal tuli ligi 70% Eesti süsinikdioksiidi heitkogustest energiasektorist. Eesti on  CO2 heitkogused elaniku kohta pea ühed kõrgemad.  2019. aastal langes põlevkivielektri tootmine ELis kasvavate CO2-hindade ja rohelise energia edendamise tagajärjel. Samal ajal on arutluse all kuni neli uut põlevkiviõlitehast ja rafineerimistehas.

2019 oli viimase kümnendi üks soojemaid aastaid. Süsinikdioksiidi (CO2) tase ja muud kasvuhoonegaasid atmosfääris tõusid 2019. aastal uute rekorditeni. Kliimamuutused mõjutavad kõikide mandrite riike ja see mõjutab elu. Ilmamustrid muutuvad, merevee tase tõuseb ja ilmastikunähtused muutuvad äärmuslikumaks.

Allikad:

·       https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-12-responsible-consumption-and-production.html

·       https://www.statista.com/statistics/986392/co2-emissions-per-cap-by-country-eu/

·       https://www.un.org/sustainabledevelopment/climate-change/

·       http://k6k.ee/eelc/news/estonian-government-to-allocate-125-million-to-fossil-fuel-production-despite-coronavirus-crisis-and-climate-change

 



Kasvuhoonegaaside heitkogused tonnides elaniku kohta.





Kas teadsid?
Ookeanid ja mereressursid

Igal aastal jõuab Läänemerre vähemalt 40 tonni mikroplastikut, mis pärineb ainuüksi hügieenitoodetest nagu dušigeelid, šampoonid, kehakoorijad jm.

Mikroprügiks loetakse alla 5 mm diameetriga tehislikke mikroskoopilisi materjaliosakesi, Mikroplasti jaotatakse päritolu järgi primaarseks ja sekundaarseks, kusjuures suur osa keskkonnas olevast mikroplastist on sekundaarset päritolu ehk tekkinud suuremate plastosakeste lagunemisel ja/või fragmenteerumisel. Primaarseks loetakse seda mikroplasti, mis toodetakse tahtlikult väikesemõõtmelisena ning mida kasutatakse kas erinevates toodetes või toormena plastitööstustes. Üheks primaarse mikroplasti allikaks peetakse erinevaid kosmeetika-, hügieeni- ja puhastustooteid, milledesse on plastosakesi lisatud nende kooriva või abrasiivse iseloomu tõttu. Teiseks oluliseks primaarse mikroplasti allikaks on erinevad plastitööstused, kus toormaterjalina kasutatakse väikesemõõtmelisi plastpelleteid. Väga oluliseks sekundaarse mikroplasti allikaks peetakse autorehvide, teekatte ja -märgistuse kulumisel vabanevaid osakesi.

Läänemeri on üks maailmas kõige tugevama inimmõju all olev meri. Tegemist on sisemerega, kus veevahetus on väga aeglane ja mere võime tasandada inimtegevusest ja muudest teguritest tulenevaid negatiivseid survesid on üsna piiratud.

Maailmameri juhib süsteeme, mis muudavad Maa inimkonna jaoks elamiskõlblikuks. Meie vihmavesi, joogivesi, ilm, kliima, rannajoon, suur osa toidust ja isegi hingatavast õhust pärinev hapnik on kõik lõppkokkuvõttes mere poolt reguleeritud. Selle ülemaailmse ressursi hoolikas haldamine on jätkusuutliku tuleviku põhijoon. Kuid praegusel ajal on reostuse tõttu rannikuvete pidev halvenemine ning ookeanide hapestumine avaldab vastuolulist mõju ökosüsteemide toimimisele ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Üle kolme miljardi inimese sõltub elatusallikad mere ja ranniku bioloogilisest mitmekesisusest. 30% maailma kalavarudest on üle kasutatud. Merereostus, millest valdav enamus pärineb maismaalt, on murettekitav. Ligikaudu 80 protsenti mere- ja rannikureostusest pärineb maalt - sealhulgas põllumajanduslik äravool, pestitsiidid, plast ja puhastamata reovesi. Vaata, kus asub prügi ja mikroplasti kogumid: https://weather.com/science/environment/news/ocean-pollution-debris-trash-alfred-wegener-institute-maps  

Kui ühiseid jõupingutusi ei tehta, siis peaks 2050. aastaks rannikualade eutrofeerumine suurenema 20%.  Kestvate arengueesmärkide eesmärk on mere- ja rannikualade ökosüsteemide säästev haldamine ja kaitsmine reostuse eest ning ookeanide hapestumise mõjude käsitlemine.


Allikad:

·       https://www.envir.ee/et/merekeskkonna-kaitse

·       https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-14-life-below-water.html

·       https://www.envir.ee/sites/default/files/leping_4-1-18-30_lopparuanne_mikroplast.pdf

·       https://bioneer.ee/l%C3%A4%C3%A4nemerre-j%C3%B5uab-aastas-40-tonni-mikroplasti-meie-igap%C3%A4evastest-h%C3%BCgieenitoodetest


Kas teadsid?
Maa ökosüsteemid

Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud ligi 30 000 ehk alla 75%. Ülejäänud rohkem kui 10 000 liiki ehk üle 25% elustikust on meil seni avastamata. 8600-l liigil ehk umbes viiendikul Eesti elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet, neist 1314 liiki ehk 15% on ohus või välja surnud.  

Ligikaudu miljon looma- ja taimeliiki ähvardab maailmas väljasuremine. Kuid loodus on meie, inimeste ja kõikide teiste elusolendite ellujäämise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Loodus varustab meid hapnikuga, reguleerib ilmastikutingimusi, tolmeldab põllukultuure, toodab toitu, sööta ja kiudaineid. Inimtegevus on muutnud peaaegu 75 protsenti maakera pinnast, surudes eluslooduse ja looduse planeedi üha väiksemasse nurka. 

Metsad katavad 30 protsenti Maa pinnast, pakuvad miljoneid liike olulisi elupaiku ning olulisi puhta õhu ja vee allikaid ning on kliimamuutuste vastu võitlemisel üliolulised. Igal aastal läheb kaduma 13 miljonit hektarit metsa, samal ajal kui kuivade alade püsiv degradeerumine on põhjustanud 3,6 miljardi hektari kõrbestumise, mõjutades ebaproportsionaalselt vaeseid kogukondi. Kuigi 15 protsenti maast on kaitstud, on bioloogiline mitmekesisus endiselt ohus.  

 

Allikad:

·       https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-15-life-on-land.html

·       https://www.un.org/sustainabledevelopment/biodiversity/

·       https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e-teenused/eesti-riikliku-bioloogilise-mitmekesisuse-teabevorgustiku-koduleht/kaitse/kaitsealused



































Kas teadsid?
Rahvusvahelised ja kaasavad insitutsioonid

Sõja, tagakiusamise ja konfliktide eest põgenenud inimeste arv ületas 2018. aastal 70 miljoni piiri, mis on ÜRO pagulasagentuuri (UNHCR) registreeritud kõrgeim tase peaaegu 70 aasta jooksul.  

Eestis saab varjupaigataotlejatest reaalselt varjupaika väga väike hulk. Perioodil 1997–2019 andis Eesti rahvusvahelise kaitse 531 inimesele (pagulasstaatus 280 inimesele ja täiendav kaitse 251 inimesele). Kõige enam kaitse saajaid on selle 20 aasta jooksul olnud pärit Süüriast (192 inimest), Ukrainast (93), Iraagist (41) ja Venemaalt (40). 

Kestvate arengueesmärkide eesmärk on oluliselt vähendada igasugust vägivalda ning teha koostööd valitsuste ja kogukondadega konfliktide ja ebakindluse lõpetamiseks. Õigusriigi ja inimõiguste edendamine on selles protsessis võtmetähtsusega, nagu ka ebaseaduslike relvade voo vähendamine ja arengumaade osaluse tugevdamine ülemaailmse juhtimise institutsioonides.

 

Allikad:

·       https://www.pagulasabi.ee/pagulased-eestis

·       https://www.undp.org/content/undp/en/home/sustainable-development-goals/goal-15-life-on-land.html


Kas teadsid?
Üleilmne koostöö

Kestliku arengu eesmärke saab saavutada vaid tugeva ülemaailmse partnerluse ja koostöö korral.

Arengukoostööd viiakse ellu nii kahepoolse kui ka mitmepoolse koostöö korras. Sellest tulenevalt jaotatakse arengukoostöö kaheks: 

Arengukoostööd viiakse ellu nii kahepoolse kui ka mitmepoolse koostöö korras. Sellest tulenevalt jaotatakse arengukoostöö kaheks:

Kestvaid arengueesmärke saab saavutada vaid tugeva ülemaailmse partnerluse ja koostöö korral.

Arengukoostööd viiakse ellu nii kahepoolse kui ka mitmepoolse koostöö korras. Sellest tulenevalt jaotatakse arengukoostöö kaheks:

  • kahepoolne (bilateraalne) arengukoostöö – arenguabi, mida doonorriik või doonorriigid koostöös annavad abisaajariigile või mida doonorriik annab sihtotstarbeliselt rahvusvahelise abiorganisatsiooni kaudu;
  • mitmepoolne (multilateraalne) arengukoostöö – arenguabi, mida abisaajariigile annavad rahvusvahelised organisatsioonid.

Edukas arengukava nõuab kaasavaid partnerlussuhteid - nii ülemaailmsel, piirkondlikul, riiklikul kui ka kohalikul tasandil -, mis rajaneb põhimõtetel ja väärtustel ning ühisel visioonil ja ühistel eesmärkidel, mis seavad keskmesse inimese ja meie Maa.  

Konfliktide või loodusõnnetuste põhjustatud humanitaarkriisid nõuavad jätkuvalt üha rohkem rahalisi ressursse ja abi. Paljud riigid vajavad kasvu ja kaubanduse ergutamiseks ka ametlikku arenguabi.  

Eesti mitmepoolne  (arenguabi, mida abisaajariigile annavad rahvusvahelised organisatsioonid) arengukoostöö kogusumma 2018. aastal oli ligi 20 miljonit eurot.