Ökosüsteemi teenused ehk ökohüved

Pane oma teadmised proovile, mida tead ökosüsteemi teenustest ehk ökohüvedest!

Ökosüsteem on mingi ala elustik koos selle aineringe komponentidega.  Ökosüsteemiteenused ehk ökohüved ökosüsteemiteenuste all mõeldakse teenuseid ja kaupu ehk kokkuvõtval hüvesid, mida pakub inimesele, ühiskonnale ning majandusele iga ökosüsteem. Kui ökosüsteemi poolt pakutavad kaubad või teenused lõpetavad ühel hetkel eksisteerimise, kaasneb sellega inimese jaoks elukvaliteedi langus (vt Ühe Minuti Loeng: mis on ökosüsteemiteenused?)

Ökohüved jaotatakse nelja gruppi:

  • Varustavad hüved — kaubad, mida inimesed saavad otseselt tarbida. Näiteks toit, loomasööt, ravimtaimed, joogivesi, pesuvesi, kastmisvesi, kiudained, energia, puit, õhk, jne.
  • Reguleerivad hüved — teenused, mis mõjutavad inimestele sobivas suunas kliimat, vee-, õhu- ja mulla kvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, aga ka tolmeldamine.
  • Tugihüved — teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad.
  • Kultuurilised hüved — see on võimalus looduses puhata, lõõgastuda ja sportida, koguda uusi teadmisi ja saada inspiratsiooni kunstiga tegelemiseks


Kui soovid paremini teada saada, mis on ökosüsteemi teenused, siis vali HARJUTUSVIKTORIIN: see sisaldab küsimusi ja selgitavaid lühilugusid. Õppeviktoriinis saad vale vastuse korral proovida uuesti. Kui vastad õigesti esimesel katsel, teenid 2 punkti, teisel katsel aga 1 punkti.

Kui soovid sõbraga teadmistes jõudu katsuda, siis vali VÕISTLUSVIKTORIIN: siin tuleb 20-le küsimusele vastata 10 minuti jooksul. Võistlusviktoriinis saad igale küsimusele vastata vaid üks kord. Kui jõuad valmis kiiremini ja kõik vastused on õiged, siis lisanduvad järele jäänud sekundid boonusena. Kui jääd ajahätta, siis saad punkte 10 minuti jooksul antud õigete vastuste eest.

Õigest vastusest hõiskab kiivitaja.
Vale vastuse korral ragistab rästas-roolind.  


Veebiviktoriin valmis projekti „ Inspiring for Biodiversity: Empowerment of European Citizens for Action through Education on Biodiversity“ ideel.

Projekti idee arendust rahastas Projekti Inspiring for Biodiversity tegevused on rahastatud Euroopa Komisjoni toel, läbi Erasmus + programmi. Selle sisu ja materjal kajastavad ainult autorite seisukohti ning komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest. Projekti kood: nr.2019-1-DE02-KA204-006510

Rohkem projektist: http://ctc.ee/projektid/kaimasolevad-projektid/inspireeriv-bioloogiline-mitmekesisus



Margit Säre

Peipsi Koostöö Keskus
margitsare@gmail.com
tel 3725088409



Õige vastuse korral siristab
Kiivitaja
Vale vastuse korral kraaksub
Rästas-roolind
Veebiviktoriini koostasid: Aija Kosk, Margit Säre ja Ederi Ojasoo
Sinu tulemus
Vastasid õigesti küsimusele -st küsimusest.
Avalehele
Punktid:
0 0
Aega jäänud:
0 0 : 0 0

Mis on ökosüsteem?


Mis on ökosüsteem?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on ökosüsteemiteenus ehk ökohüve?


Mis on ökosüsteemiteenus ehk ökohüve?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kõige sagedamini jaotatakse ökohüved nelja gruppi: varustavad hüved, reguleerivad hüved, tugihüved ja … Missugune on neljas grupp?


Kõige sagedamini jaotatakse ökohüved nelja gruppi: varustavad hüved, reguleerivad hüved, tugihüved ja … Missugune on neljas grupp?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millist ökohüve pakuvad kõdunevad lehed?


Millist ökohüve pakuvad kõdunevad lehed?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Missugusesse ökohüvede gruppi kuuluvad kõrvaloleval fotol kujutatud aedviljad?


Missugusesse ökohüvede gruppi kuuluvad kõrvaloleval fotol kujutatud aedviljad?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Peipsi piirkonnas on sibulate säilitamiseks üks eriline viis. Kas see on …






























Peipsi piirkonnas on sibulate säilitamiseks üks eriline viis. Kas see on …

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kala kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Missugune nimetatud kalaliik elab ka Peipsi järves?





























Kala kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Missugune nimetatud kalaliik elab ka Peipsi järves?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Rääbis on hinnatud ja maitsev söögikala. 1990-ndate aastate alguses kadus aga rääbis töönduspüügist. Mis võis olla selle põhjuseks?  


Rääbis on hinnatud ja maitsev söögikala. 1990-ndate aastate alguses kadus aga rääbis töönduspüügist. Mis võis olla selle põhjuseks?  

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Missugusesse ökohüvede gruppi kuulub harrastuslik kalapüük?

























Missugusesse ökohüvede gruppi kuulub harrastuslik kalapüük?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Jõhvikas marjana kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Missugusesse ökohüvede gruppi kuulub aga soos jõhvikal käimine?


Jõhvikas marjana kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Missugusesse ökohüvede gruppi kuulub aga soos jõhvikal käimine?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

„Heal lapsel mitu nime“ ütleb Eesti rahvatarkus. Jõhvikat kutsutakse ka rabamarjaks, kuremarjaks, pruuknaks ja mis veel?






















„Heal lapsel mitu nime“ ütleb Eesti rahvatarkus. Jõhvikat kutsutakse ka rabamarjaks, kuremarjaks, pruuknaks ja mis veel?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Tõukekelgumatk järvejääl on üks mõnus viis värskes õhus sportida. Millisesse ökohüvede gruppi kuulub tõukekelgumatk.



























Tõukekelgumatk järvejääl on üks mõnus viis värskes õhus sportida. Millisesse ökohüvede gruppi kuulub tõukekelgumatk.

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Jõgede poolt toodetav vee-energia kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Milline Peipsi vesikonna jõgi omab kõige suuremat hüdroenergia potentsiaali. 
































Jõgede poolt toodetav vee-energia kuulub varustavate ökohüvede gruppi. Milline Peipsi vesikonna jõgi omab kõige suuremat hüdroenergia potentsiaali. 

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Loodus on loomevõistlustel sageli inspiratsiooni allikas. Missugusesse ökohüvede gruppi kuulub inspiratsiooni saamine loodusest?


Loodus on loomevõistlustel sageli inspiratsiooni allikas. Missugusesse ökohüvede gruppi kuulub inspiratsiooni saamine loodusest?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kultuurilised hüved on defineeritud üldiselt kui võimalus looduses puhata, inspiratsiooni saada ja koguda uusi teadmisi. Missugune allpool nimetatu hüvedest kuulub siia gruppi?






Kultuurilised hüved on defineeritud üldiselt kui võimalus looduses puhata, inspiratsiooni saada ja koguda uusi teadmisi. Missugune allpool nimetatu hüvedest kuulub siia gruppi?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Metsades leidub väga palju erinevaid ökohüvesid. Kui räägitakse elupaiga teenusest, siis kelle elupaika silmas peetakse.

























Metsades leidub väga palju erinevaid ökohüvesid. Kui räägitakse elupaiga teenusest, siis kelle elupaika silmas peetakse.

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Pildil on Järvselja looduskaitsealal asuv rajatis. Mis see on?
















Pildil on Järvselja looduskaitsealal asuv rajatis. Mis see on?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kliimamuutuste põhjused on nii looduslikud kui ka inimeste poolt tekitatud kasvuhoonegaaside (KHG) järjest suurenev maht atmosfääris. Missugune nimetatud gaasidest ei ole KHG?





































Kliimamuutuste põhjused on nii looduslikud kui ka inimeste poolt tekitatud kasvuhoonegaaside (KHG) järjest suurenev maht atmosfääris. Missugune nimetatud gaasidest ei ole KHG?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mets seob süsihappegaasi (CO2), mis on üks kasvuhoonegaase. Kuidas nimetatakse seda protsessi, mille käigus kasvavad taimed seovad CO2?




































Mets seob süsihappegaasi (CO2), mis on üks kasvuhoonegaase. Kuidas nimetatakse seda protsessi, mille käigus kasvavad taimed seovad CO2?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Missugune meie tegevus suurendab kõige rohkem kasvuhoonegaaside teket?





















Missugune meie tegevus suurendab kõige rohkem kasvuhoonegaaside teket?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.
/
Kas teadsid?
Mis on ökosüsteem?

Ökosüsteemiks nimetatakse toitumissuhete kaudu seostunud organisme ja keskkonnatingimusi, mis moodustavad isereguleeruva ja areneva terviku.

Lühidalt öeldes on ökosüsteem on mingi ala elustik koos selle aineringe komponentidega. Täpsemini, ökosüsteem on mingi ala organisme ja nende keskkonda haarav suhete ja vastasmõjude võrgustik.

Ökosüsteem koosneb elus ja eluta looduse elementidest, mis on omavahel tihedas seoses.

Ökosüsteemi omadused:

  • Ökosüsteem on üks eluslooduse organiseerituse tasemeid.
  • Ökosüsteemi kuuluvad liigid koonduvad eri troofilistele tasemetele.
  • Troofilise tasemete kvantitatiivseid erinevusi iseloomustab ökoloogiline püramiid.
  • Ökosüsteemid muutuvad ajas ja evolutsioneeruvad.

Allikad: https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained/?%C3%96KOLOOGIA___%C3%96KOS%C3%9CSTEEM

https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96kos%C3%BCsteem


Allikas: https://vara.e-koolikott.ee/node/4340  
Kas teadsid?
Ökosüsteemiteenused ehk ökohüved
Ökohüvede all mõeldakse kaupu ja teenuseid ehk hüvesid, mida pakub inimestele ja ettevõtetele iga ökosüsteem. Täpsemalt öeldes on ökohüved kõik need materiaalsed asjad ja mittemateriaalsed nähtused, mis suurendavad inimeste heaolu ja ettevõtete kasumit.

Hüvesid, mida näiteks järve ökosüsteem pakub on tegelikult märkimisväärne hulk. Näiteks varustab see meid toiduga (kala, veetaimed jne), reguleerib vee kvaliteeti (puhastab järve sattunud reovett), pakub erinevatele liikidele elupaika (kalad, veetaimede ja –loomade) ning pakub inimestele võimalust puhata (ujuda, kalastada, veesõidukitega liikuda jne). Kõiki eelpool loetletud asju ja nähtusi nimetatakse ökohüvedeks ja kõik nad suurendavad meie heaolu.

Kui vaesuvad ja kaovad ökosüsteemid, siis kaovad ka ökohüved. Kui me tahame oma heaolu säilitada, siis me peame, kas hakkama ökosüsteeme heaperemehelikult haldama või püüdma leida neile kiiresti teaduse ja tehnoloogia abil alternatiive.

Miks võeti kasutusele väljend „ökohüve“? Loodetakse, et kirjeldades ökosüsteeme sealt saadavate hüvede kaudu saavad looduskauged inimesed paremini aru, miks on vaja ökosüsteeme hoida ja kaitsta.

Allikad:

https://novaator.err.ee/258844/uhe-minuti-loeng-mis-on-okosusteemiteenused



Kas teadsid?
Ökohüvede jaotus

Ökohüved jaotatakse nelja gruppi: varustavad hüved, reguleerivad hüved, tugihüved ja kultuurilised hüved.
- Varustavad hüved — kaubad, mida inimesed saavad otseselt tarbida. Näiteks toit, loomasööt, ravimtaimed, joogivesi, pesuvesi, kastmisvesi, kiudained, energia, puit, õhk, jne.

- Reguleerivad hüved — teenused, mis mõjutavad inimestele sobivas suunas kliimat, vee-, õhu- ja mulla kvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, aga ka tolmeldamine.

- Tugihüved — teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad.

- Kultuurilised hüved — see on võimalus looduses puhata, lõõgastuda ja sportida, koguda uusi teadmisi ja saada inspiratsiooni kunstiga tegelemiseks

Allikad:

https://www.envir.ee/et/looduse-huved-ehk-okosusteemiteenused


Kas teadsid?
Mulla teke

Mulla orgaanilise aine teke on ökosüsteemi hüve, mis kuulub tugihüvede gruppi. Mullateke (teisisõnu ka pedogenees) on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsessid kompleks, mille käigus kivimid murenevad ja moodustavad mulla anorgaanilise osa ning bioloogiline materjal laguneb ning moodustab mulla orgaanilise osa.

Mulla teket mõjutab peamiselt kliima (sealhulgas sademed, temperatuur, tuul), aga ka lähtekivimite omadused, pinnase reljeef, taimed, seened ja bakterid. Mulla orgaaniline aine ehk huumus tekib maapinnale ladestunud erineva lagunemisastmega puuvarisest (okkad, lehed, käbid) ja taimejäänustest ehk kõdust. Huumus on toiduks nii taimedele kui ka mulla elustikule.

Allikas: https://www.taskutark.ee/m/mulla-teke-ja-areng/



Kas teadsid?
Sibul ja küüslauk

Sibul ja küüslauk on varustavad hüved, mida pakub viljakas muld.

Nii harilik sibul kui ka küüslauk kuuluvad laukude perekonda ja on kogu maailmas hinnatud köögiviljataimed ning asendamatud toiduvürtsid. Toiduks tarvitatakse nii mullas arenevat sibulat kui ka rohelisi lehti.

Mõlema köögivilja kasvatamise ajalugu on väga pikk. Juba antiikajal kasutati mõlemat taime ka ravimina. Näiteks indiaanlased kasutasid küüslauku vastumürgina maohammustuste korral, egiptlased tõmmisena, hiinlased vererõhu langetajana ja keskaegses Euroopas raviti sellega koguni muhkkatku. Tänapäeval kasutatakse sibulat ja küüslauku rahvameditsiinis peamiselt külmetushaiguste raviks või hingamisteede vaevuste leevendamiseks.

Allikas: https://kodus.ee/artikkel/siiruviiruline-sibul-millist-kasvukeskkonda-eelistab-harilik-sibul

https://tervisliktoitumine.ee/kuuslauk-on-kulluslik-imetoit/

Kas teadsid?
Sibulate punumine vanikusse

 Kuivadel sibulatel lõigatakse pealsed, jättes külge 3 – 5 cm pikkused tüükad. Vaniku punumiseks võetakse parajalt pikk nöörijupp, mille lahtised otsad sõlmitakse kokku. Nöör kinnitatakse mõne konksuga näiteks kuuri seinale. Esimene sibul kinnitatakse nöörist tehtud silmusega nööri otsa. Kõik järgmised sibulad punutakse nii, et iga järgmine sibul paigutatakse allapoole jäävatesse vahekohtadesse ja sibulapealsetega tehakse tiir ümber nööri. Põhimõtteliselt toimub sibulavaniku punumine samuti nagu võilillepärja punumine.

 

Allikas: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=targutalita20150827.2.3.1

 

On veel teine võimalus sibulavaniku punumiseks. Vaata YouTube videot:

https://www.youtube.com/watch?v=_Mz2yfs4Vjk

https://www.youtube.com/watch?v=dDdgER8TYtI

Kas teadsid?
Rääbis

See väikest kasvu lõheline vajab eluks jahedat hapnikurikast vett ning marja haudumiseks viit-kuut kuud püsivat jääkattet. Väikesekasvuline tähendab, et Eesti tingimustes kasvab rääbised kuni 22 cm pikkuseks ning nende keskmine kaal on 90 grammi.

Rääbis on parvekala, kes hoidub avavette, põhjast kõrgemasse veekihti. Toitumiseks eelistab ta suuremaid zooplanktoneid, aga ka putukate vastseid ja väikesi kalamaime.

Eesti vetes on rääbist leitud eelkõige Peipsist, aga ka Võrtsjärvest, Ülemistest ja Saadjärvest.

Allikas: http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel39_5.html

 

Rääbis on hinnatud ja maitsev söögikala. Rääbisest maitsvate toitude valmistamiseks retsepte leiate siit: https://nami-nami.ee/retsept/18095/praetud_raabised

























Kas teadsid?
Rääbisele sobiva elupaiga muutus

Rääbis vajab eluks jahedat hapnikurikast vett ning marja haudumiseks viit-kuut rahukuud püsiva jääkatte all. Kuna Eesti talved on viimastel aastakümnetel olnud pigem soojemad nii, et püsivat jääkatet Peipsi järvele ei teki, siis hilissügisel koetud mari jääb jääkatte puudumisel tormide meelevalda, langeb setete ja eelmise aasta vetikaplöga sisse ning sureb.

 

Allikas: http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel39_5.html

Kas teadsid?
Harrastuskalapüük

Harrastuslik kalapüük on hobitegevus ning paljude jaoks on see parim võimalik puhkus ja ajaviide. See on hobi, mida saab harrastada ainult looduses, veekogu peal või ääres.

Oluline on teada, kus, millal ja milliste vahenditega tohib harrastuskalastaja kala püüda. Harrastuspüügil saadud saaki ei ole lubatud müüa ega osta. Püütud kalad on mõeldud üksnes püüdja toidulauale.

Harrastuspüük on üldjuhul tasuline.

 

Rohkem infot: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kalastamine/harrastuspuuk



Kas teadsid?
Jõhvikal käimine

Jõhvikal käimine ei ole ammu enam ainult lihtsalt marjade korjamine. Vajadusel võib marju osta ju turult või kauplusest.

Jõhvikalkäik on midagi palju enamat. See on ühelt poolt enese proovilepanek, kuna minna tuleb sohu - täiesti erinevasse kohta võrreldes igapäevaeluga. See on võimalus viibida üksi või heade kaaslastega väljaspool oma tavarutiini. See on aeg iseendale ja iseendaga. Võimalus võtta aeg maha ja rahustada närve tasuta värvi-, aroomi- ja osooniteraapiaga. Boonuseks mõõdukas kehaline koormus.



Kas teadsid?
Jõhvikas

Kas teadsite, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas kuigi tema välimusel pole midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb see liaanile. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad.

 

Allikas: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/johvikas.htm
Kas teadsid?
Tõukekelgusport

Tõukekelgumatk on lahe, lõbus ja loodusõbralik vabaõhutegevus, mis sobib igaks vanuses inimesele.

 

Kaasaegne tõukekelk on arendatud klassikalisest soome kelgust. Võrreldes oma „esiisaga“ on tänapäevane tõukekelk tunduvalt kergem, kiirem ja paremini juhitav. Lisaks veekogude jääl liikumisele on neid võimalik kasutada ka kinnisõtkutud lumel, kus paremaks libisemisemiseks paigaldatakse raudjalastele alla plastikust lumejalased.

 

Kui endal niisugust tõukekelku ei ole, siis nende renti pakuvad erinevad loodusturismiettevõtted. Samast saab tellida ka korraldatud tõukekelgumatka.

 

Allikas: https://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/toukekelgumatkad-on-talve-parimad-matkad

Kas teadsid?
Hüdroenergia

Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat on võimalik kasutada kas mehaanilise energiana (näiteks viljaveskid) või muundada see elektrienergiaks.

 

Narva jõel asub Venemaa halduses oleva Narva HEJ, mis rajati 1955. aastal. HEJ võimsus on 125 MW ja aastane toodang 640 GWh. Vastavalt rahvusvahelistele tavadele jaotatakse piirijõgedel töötavate HEJ-de toodang riikide vahel võrdeliselt, võttes aluseks nende territooriumil asuva valgala pindala osa. Narva jõe valgalast paikneb umbes üks kolmandik Eesti territooriumil, seega võiks Eesti riigil olla õigus kolmandikule Narva HEJ toodangust.

 

Allikas: http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Narva_h%C3%BCdroelektrijaam


Kas teadsid?
Inspiratsioon

Inspiratsiooni saamine loodusest kuulub ökosüsteemi kultuuriliste hüvede gruppi.

Looduskeskkond on väga tihedalt visuaalkultuuriga seotud. Fotokunstnik Maiu Kurvits on 2003. aasta Loodussõbras nr 3 kirjutanud: „Loodus on läbi aegade olnud kõige suuremaks inspiratsiooniallikaks igasuguse visuaalkultuuri loojatele. Kõikvõimalikud algimpulsid on üldjuhul pärit loodusest. Maainimesi ühendabki sarnane taust ja seotus loodusega. Kui nad hiljem linnadesse elama asuvad ning enamuse oma ajast siseruumides veedavad, on nad äärmiselt hõivatud, ja reserveeritud. Siiski neil on mälestus loodusest. Kui nad vahetevahel pääsevad loodusesse tagasi, siis püüavadki nad seda võimalikult palju enda jaoks salvestada ja tallele panna. Foto on esimene võimalus selleks.“ (Refereeritud)

 

Allikas: http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel299_294.html

Vaata veel: http://ctc.ee/projektid/kaimasolevad-projektid/cunahe/opilastoode-konkurss

Kas teadsid?
Kultuurilised õkohüved

Kultuuriliste ökohüvede grupp on väga lai. Siia kuuluvad loodusest saadavad mittemateriaalsed hüved nagu puhkamine looduses, esteetiline nauding, sportimine ja vaimse tervise arendamine, vaimsed kogemused, s.h inspiratsiooni kogumine kunsti loomiseks, teadustööks ja õppimiseks. Loodus on kogu inimkonna ajaloo jooksul olnud seotud kultuuriga, olnud inspiratsiooniallikaks, mõjutanud keelt, kunsti ja religiooni.

Allikas: Cultural Ecosystem Services / IUCN



Kas teadsid?
Elupaiga teenus

Ökosüsteemid pakuvad taimedele ja loomadele elupaiku. Mõnes elupaigas on erakordselt palju liike, mis muudab need geneetiliselt mitmekesisemaks kui teised; neid nimetatakse bioloogilise mitmekesisuse levialadeks.

Troopilised, parasvöötme ja boreaalsed metsad pakuvad taimedele, loomadele ja mikroorganismidele väga mitmekesiseid elupaiku. Paljudes vaesemates riikides annavad metsad üle 10% SKPst.

Fotol näha olev puu pakub ise elupaiku erinevatele lindudele ja loomadele, sammaldele ja samblikele, putukatele ja nende vastsetele, seentele ja bakteritele jne.

Allikas: http://www.fao.org/ecosystem-services-biodiversity/background/supporting-services/en/
































Kas teadsid?
Matkamine ja õppimine

Erinevad ökosüsteemid pakuvad inimestele võimalust matkata ja loodust tundma õppida. Selleks, et neid tegevusi pingevabamalt teha on ehitatud loodusesse matkarajad ja vaatetornid. Need turismirajatised võimaldavad juurdepääsu sinna, kuhu muidu niisama lihtsalt ligi ei pääse või loovad võimaluse paremaks vaateks. Teisalt, hoiavad matkarajad ja vaateplatvormid ära turistide sihitut ekslemist õrnadel ökosüsteemidel ja sellest tulenevat pinnase liigset tallamist.

 

Matkamine ja õppimine looduses on kultuurilised ökohüved.

Kas teadsid?
Kasvuhoonegaasid ja nende mõju kliima soojenemisele

Kasvuhoonegaasid (KHG) on Maa atmosfääris olevad gaasid, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega. Maapinnalt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris KHG-des ning kiiratakse uuesti atmosfääri. Nii ringleb osa pikalainelisest kiirgusenergiast maapinna ja atmosfääri vahel, energia ärakanne planeedilt väheneb ja atmosfääri temperatuur suureneb.

99,5% atmosfäärigaasidest moodustavad kolm gaasi, lämmastik (N2), hapnik (O2) ja argoon (Ar), mis kasvuhooneefekti ei põhjusta. Maa atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid on olulisuse järjekorras: veeaur (H2O), süsihappegaas (CO2),naerugaas (N2O), metaan (CH4) ja osoon (O3).

 

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhoonegaasid
Kas teadsid?
Fotosüntees

Fotosüntees kuulub tugihüvede gruppi.

 

Rohelised taimed saavad oma eluks vajalikku orgaanilist ainet ise sünteesida. Nad kasutavad selleks süsihappegaasi (CO2) ja vett (H2O). CO2 saavad taimed õhust ja vee juurte kaudu maapinnast. Sünteesiks vajalik energia saadakse päikeselt ning klorofüll ehk taimne pigment, mis aitab kaasa valguse neeldumisele, on taimedel endal.

Fotosünteesi protsessi kirjeldav võrrand on niisugune:

6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O


Kas teadsid?
Fossiilkütuste põletamine

Fossiilkütused on taastumatud maavarad, nagu näiteks nafta, maagaas, põlevkivi, turvas jne.  Põletades energia saamiseks fossiilkütuseid eraldub atmosfääri süsinik, mis muidu oli ladestatud fossiilsetesse maavaradesse. Eestis on suuremaks kasvuhoonegaaside tekitajaks põlevkivi. Põlevkivi on Eesti seni kasutatud energiaallikatest üks peamisi, mistõttu oleme ka maailmas CO2 heite poolest inimese kohta esirinnas.

 

Rohkem infot: https://www.kliimamuutused.ee/pohjused-ja-tagajarjed/pohjused/fossiilkutuse-poletamine