Vestlesime Kivi kõrtsi perenaisega, kelle püüdsime juhuslikult sisse astudes köögist askeldamast, kuid paar sõna meile oma igapäevasest elust ja kõrtsi käekäigust ikka sai mahti kohvilaua taga öelda.
Kivi kõrts on piirkonnas üks mitmetest toitlustuskohti, mis Peipsimaal seiklejatele teepeale jääb. Kõrtsi omapäraks on see, et suuresti püütakse kasutada kohalikku toorainet. Koostööd tehakse kohalike ettevõtjatega, kellelt suvisel ajal saadakse kurki, tomatit, sibulat ja muud värsket ja rohelist, aga ka kohalikke kalatooteid. Kui lihtne siis on ühel toitlustusasutusel propageerida kohalikku tootmist ja tarbimis? Kõrtsi perenaise sõnul on peamiseks probleemiks hind. Sageli on kohaliku tooraine hind palju, palju kallim ja see omakorda teeb ka kõrtsis pakutava toidu hinna kalliks. Sisse toodud kurgi ja tomati hind kuskil suuremas toidupoes palju odavam ning ettevõtja seisukohalt on ju loogiline, et mida odavamalt tooraine kätte saadakse, seda paremat hinda suudetakse pakkuda ka kliendile. Kuid Kivi kõrts on järjepidevalt hoidmas oma joont ning püüab võimalikult palju saada kõike piirkonnast, sest see on oluline.
Nõnda siis võibki Kivi kõrtsi müügiletis leida kõikvõimalikke põnevaid kohalikul tooraineil põhinevaid tooteid. Tutvustavates oma hitt-tooteid, on põnev kuulata, kuidas see, mis purki pandud, on kohalike elanike enda loometöö või siis isegi vanavanemate pärandus, mis suust suhu ja perest perre on ringi rännanud. Peipsist pärit latikas ja koha erinevates kastmetes, kohalikud moosid ja salatid, Kivi kõrtsi punane kapsasalat, mille pakendamisel kasutatakse taaskasutatavaid klaaspurke.
Taaskasutus on üks teema, mis käib maapiirkondades ettevõtlusega käsikäes. Milleks raisata ja visata ära asju, kui neid saab praktilisemalt kasutada. Salati maitse ja väärtus ei sõltu sellest, kas see on pakendatud klaaspurki, mis on tuttuus või siis pestud ja läbikuumutatud majoneesi, moosi või meepurk. Eks kodus vanaema riiulilt ka ju kiidame maasikamoosi, mis kannab silti kurgisalat.
Pakendamise juures on üheks suurimaks probleemiks aga ühekordsed pakendid, millele seni väga head alternatiivi ei ole leitud. Plastist pakend on praktika käigus osutunud endiselt marineeritud kala jaoks kõige vastupidavamaks. Ökopakendid on head ja kasutajasõbraliud, kuid kas kõike sinna saab siiski panna. Keskkonnasõbralikud säilituskarbid valmis toidu pikemajaliseks hoidmiseks ei vasta alati vajadustele. Mõni hakkab lekkima pika aja peale ja tööstuslikku soodsat pakendussüsteem ei ole veel kohalikule ettevõtjale toodete väikesekoguseliseks pahendamiseks loodud. Kõike tuleb ise kohapeal ka oma kätega teha.
Kohalikele toitlustusettevõtjatele on kõige suuremaks probleemiks hooajalisus. Turismi kõrghooajal ei jõua pakkuda nii palju kui küsitakse ja madalhooajal vastupidi. Sealjuures on probleemiks tööjõu puudus. Piirkonnas ei ole piisavalt kohalikku hooajalist lisatööjõudu. Varem olid abiks noored, kes suvel olid meelsasti huvitatud kõrtsis abiks olema, kuid koolide sulgemisega on paljud noored liikunud linna ning leiavad seal endale tegevust.
Kivi kõrts pakub toitlustusteenust nii kohapeal Alatskivi kui ka teeb tellimusena toitlustust erinevate sündmuste raames. Varem oli kõrtsi hallata ka suur söögisaal, kuid elu keerdkäigud koos oma viimaste aastate piirangutega on kõrtsiruum kõhu sisse tõmmanud ja tegutseb veidi väiksemal pinnal kui varem. Selle eest on aga külalisi tervitamas otse sisse astudes rikkalik kohalik toidulett hea ja parema kraamiga, mida mujalt ei saa.
