12-13. september korraldab Peipsi Koostöö Keskus haljasalade majandamise alase seminari „Keskkonna planeerimine linnaaladel (“Environment Management in Urban Areas”), Eesti-Läti-Venemaa ühisprojekti „GreenMan“ raames. Seminaril osalevad Eesti, Läti ja Vene piirialade suuremate linnade – Tartu, Rezekne ja Pihkva – haljasalade majandamisega tegelevad spetsialistid. Projekti peaeesmärgiks on parandada olemasolevate haljasalade olukorda ja suurendada roheluse hulka linnapildis.
Haljasalad on terviklike linnapiirkondade osad, millel on oluline roll loodusliku keskkonna alalhoidmisel ning need võimaldavad inimesel igapäevaselt loodusega ühenduses olla. Linna kasvades toimub haljasaladel mitmeid muudatusi, mis tihti jätavad looduskeskkonna tähelepanuta ning viivad roheluse vähenemiseni. Enamasti toimub see suuremates linnades, kus on suurem rahvastikukasv, sisseränne ning laienemine uuselamurajoonidesse. Pihkva olukord on nimetatud linnadest kõige keerulisem, sest see on suurima elanike arvuga (umb 198 000 elanikku) ning süstemaatilist haljasalade majandamist tervikuna ei toimu. Seetõttu on viimasel kümnendil kerkinud mitmed magalarajoonid praktiliselt ilma haljastuseta ning see tendents süveneb. Tartu üldine olukord on parem, kuna see on väiksema asustusega (100 000 elanikku) ja rakendatud on oma haljasalade majandamine, mis põhineb mitmetel kohalikel eeskirjadel. Märkimisväärset positiivset kõrvalmõju annavad lisaks ka aiaga eramajad, mis oluliselt suurendavad haljasalade ulatust. Kuid haljasalade majandamine ise vajab kaasajastamist saavutamaks suuremat efektiivsust ning vastamaks paremini linna haljasaladele. Tartus luuakse projekti käigus Emajõe ja Anne kanali vahelisele alale sõpruse allee ja Atlantise lähedale rosaarium. Lisaks koostatakse Mathieseni pargi taastamiseks tehniline dokumentatsioon. Projekti partnerid on Tartu, Pihkva ja Rezekne linnade omavalitsused, ülikoolid ja mittetulundusühingud, Eestist osalevad Peipsi Koostöö Keskus, Eesti Maaülikool ja Tartu Linnavalitsus. Seminar on korraldatud haljasalade majandamise seisukohast olulisematele isikutele – linnavalituste haljasalade majandamise otsustamisega seotud isikute ja ülikooli haljasalade majandamisega seotud inimestele teadmiste vahetamiseks ning uute saamiseks. Projekt on rahastatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programmi 2007 – 2013 vahenditest.
Lisainfo:Peipsi Koostöö Keskus, ww.ctc.ee
Kontaktisik: Eleri Seer, Peipsi Koostöö Keskus
Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programm 2007 – 2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.
Programmi koduleht on www.estlatrus.eu
Haljasalad on terviklike linnapiirkondade osad, millel on oluline roll loodusliku keskkonna alalhoidmisel ning need võimaldavad inimesel igapäevaselt loodusega ühenduses olla. Linna kasvades toimub haljasaladel mitmeid muudatusi, mis tihti jätavad looduskeskkonna tähelepanuta ning viivad roheluse vähenemiseni. Enamasti toimub see suuremates linnades, kus on suurem rahvastikukasv, sisseränne ning laienemine uuselamurajoonidesse. Pihkva olukord on nimetatud linnadest kõige keerulisem, sest see on suurima elanike arvuga (umb 198 000 elanikku) ning süstemaatilist haljasalade majandamist tervikuna ei toimu. Seetõttu on viimasel kümnendil kerkinud mitmed magalarajoonid praktiliselt ilma haljastuseta ning see tendents süveneb. Tartu üldine olukord on parem, kuna see on väiksema asustusega (100 000 elanikku) ja rakendatud on oma haljasalade majandamine, mis põhineb mitmetel kohalikel eeskirjadel. Märkimisväärset positiivset kõrvalmõju annavad lisaks ka aiaga eramajad, mis oluliselt suurendavad haljasalade ulatust. Kuid haljasalade majandamine ise vajab kaasajastamist saavutamaks suuremat efektiivsust ning vastamaks paremini linna haljasaladele. Tartus luuakse projekti käigus Emajõe ja Anne kanali vahelisele alale sõpruse allee ja Atlantise lähedale rosaarium. Lisaks koostatakse Mathieseni pargi taastamiseks tehniline dokumentatsioon. Projekti partnerid on Tartu, Pihkva ja Rezekne linnade omavalitsused, ülikoolid ja mittetulundusühingud, Eestist osalevad Peipsi Koostöö Keskus, Eesti Maaülikool ja Tartu Linnavalitsus. Seminar on korraldatud haljasalade majandamise seisukohast olulisematele isikutele – linnavalituste haljasalade majandamise otsustamisega seotud isikute ja ülikooli haljasalade majandamisega seotud inimestele teadmiste vahetamiseks ning uute saamiseks. Projekt on rahastatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programmi 2007 – 2013 vahenditest.
Lisainfo:Peipsi Koostöö Keskus, ww.ctc.ee
Kontaktisik: Eleri Seer, Peipsi Koostöö Keskus
Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programm 2007 – 2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.
Programmi koduleht on www.estlatrus.eu