Ühiskomisjoni 15. istungil arutatakse Narva jõe ja Peipsi järve veemajandust, piiriveekogude seisundit, seireprogrammide ja uuringute käiku, järgmise aasta töökavasid ning Narva hüdroelektrijaama ja veehoidlaga seotud küsimusi.
Kohtumisel annavad osapooled ülevaate piiriveekogude veemajandusalasest tegevusest. Vahetatakse infot veemajanduskavade väljatöötamisest ja nende täitmisest, analüüsitakse piirivete seisundit, tehakse kokkuvõtteid seire ja teadusuuringute kohta ning pannakse paika järgmise aasta seireplaanid. Lisaks on istungil päevakorras Narva hüdroelektrijaama kasutamise ja hooldustöödega seotud teemad ning Narva veehoidla küsimused. Eestit ja Venemaad eraldab üksteisest suures osas veepiir, mille ulatus merel on 122 km ja piki suuri siseveekogusid 201 km. Veepiiri suur ulatus ja oluliste siseveekogude paiknemine Eesti-Vene piirialal nõuab selleks tihedat riikidevahelist koostööd, et tagada nende veekogude hea seisund ja heaperemehelik kasutamine. Ühtlasi on see piirkond Euroopa Liidu ja Venemaa piiriala. Narva jões, Peipsi järves ja selle valgalal toimuv avaldab mõju ka Läänemerele, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedile ja nii on sellel riikidevahelisel koostööl oluline roll ka Läänemere kaitsel. Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel. Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, korraldab pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.
Kohtumisel annavad osapooled ülevaate piiriveekogude veemajandusalasest tegevusest. Vahetatakse infot veemajanduskavade väljatöötamisest ja nende täitmisest, analüüsitakse piirivete seisundit, tehakse kokkuvõtteid seire ja teadusuuringute kohta ning pannakse paika järgmise aasta seireplaanid. Lisaks on istungil päevakorras Narva hüdroelektrijaama kasutamise ja hooldustöödega seotud teemad ning Narva veehoidla küsimused. Eestit ja Venemaad eraldab üksteisest suures osas veepiir, mille ulatus merel on 122 km ja piki suuri siseveekogusid 201 km. Veepiiri suur ulatus ja oluliste siseveekogude paiknemine Eesti-Vene piirialal nõuab selleks tihedat riikidevahelist koostööd, et tagada nende veekogude hea seisund ja heaperemehelik kasutamine. Ühtlasi on see piirkond Euroopa Liidu ja Venemaa piiriala. Narva jões, Peipsi järves ja selle valgalal toimuv avaldab mõju ka Läänemerele, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedile ja nii on sellel riikidevahelisel koostööl oluline roll ka Läänemere kaitsel. Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel. Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, korraldab pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.
Peipsi Koostöö Keskus on Eesti-Vene ühiskomisjonis piiriveekogude kaitse ja kasutamise veeressursside kompleksse haldamise töörühma liige.
Loe lisa: Keskkonnaministeerium; http://www.envir.ee/1188402
Loe lisa: Keskkonnaministeerium; http://www.envir.ee/1188402