Koosoleku päevakorras on Narva jõe ja Peipsi järve vesikonna veemajanduse koondülevaade, Narva veehoidla küsimused, Pihkva järve vee kvaliteedi seire tulemused, rakendusuuringute ülevaade jm.
Eestit ja Venemaad eraldab üksteisest suures osas veepiir, mille ulatus merel on 122 km ja piki suuri siseveekogusid 201 km. Veepiiri suur ulatus ja oluliste siseveekogude paiknemine Eesti-Vene piirialal nõuab selleks tihedat riikidevahelist koostööd, et tagada nende veekogude hea seisund ja heaperemehelik kasutamine. Ühtlasi on see piirkond Euroopa Liidu ja Venemaa piiriala. Narva jões, Peipsi järves ja selle valgalal toimuv avaldab mõju ka Läänemerele, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedile ja nii on sellel riikidevahelisel koostööl oluline roll ka Läänemere kaitsel.
Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel. Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, korraldab pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.
Loe piiriveekogude ühiskomisjoni töörühmade tööst lähemalt
Lisainfo:
Margit Säre; margit@ ctc.ee