Eesti ja Läti koostööprojekt Blue Revival otsib kestlikke lahendusi järveökosüsteemide taastamiseks ning võõrliigi – rändkarbi – eemaldamiseks ja kasutamiseks. Esimese tegevusaasta jooksul alustati rändkarbi kogumisega Peipsil ja Burtnieksi järves ning uuriti võimalusi kogutud karbi biomassi väärindamiseks.
Eesti ja Läti koostööprojekt Blue Revival otsib kestlikke lahendusi järveökosüsteemide taastamiseks ning võõrliigi – rändkarbi – eemaldamiseks ja kasutamiseks. Esimese tegevusaasta jooksul alustati rändkarbi kogumisega Peipsil ja Burtnieksi järves ning uuriti võimalusi kogutud karbibiomassi väärindamiseks. Peipsi ja Läti Burtnieksi järve ühendab üks oluline keskkonnaprobleem: neis elab võõrliik rändkarp (Dreissena polymorpha), mille levik ja mõju järveökosüsteemidele vajavad tähelepanu. Interreg Eesti–Läti programmi projekti Blue Revival – Sustainable Solutions for Lake Ecosystems eesmärk on töötada välja ja katsetada lahendusi, mis aitaksid rändkarpi järvedest keskkonnasäästlikult eemaldada ning leida kogutud biomassile võimalikke kasutusviise. Pilt: Külli Kangur. Rändkarbid kinnituvad sageli kobarana teistele elusatele karpide (nt järve- ja jõekarbid) takistades nende liikumist ja toitumist ning põhjustades seega kohalike karpide hääbumist.
Rändkarbi kogumine ja keskkonnaseire
Et mitte tekitada suuremat ökoloogilist häiringut, uurime ja arendame erinevaid meetodeid rändkarbi järvedest kätte saamiseks. Projekti esimesel aastal eemaldasime Peipsi järvest rändkarpi koos mahajäetud kalavõrkudega ning Burtnieksi järves paigaldasime neli spetsiaalselt valmistatud kasvuliinidega ujuvat raami, kuhu järves olemasolevad karbipopulatsioonid saavad kinnituda.
Kogumisega kaasneb ka põhjalik keskkonnaseire, mida viivad Tartu Ülikooli ja Läti BIORi teadlased ühiselt läbi. Võeti veeproove ning uuriti toitainete sisaldust, vee läbipaistvust, mikroplasti, füto- ja zooplanktonit, veesamba sügavusprofiile ning põhjaorganisme. Kogutud andmed aitavad hinnata järvede seisundit ning jälgida, millist mõju avaldavad katsetatavad kogumismeetodid veekeskkonnale.
Pildid: BlueRevival
Kas rändkarbist võib saada väärtuslik tooraine?
Järvest eemaldatud rändkarpide kasutusvõimaluste uurimine on projekti üks keskseid suundi. Kogutud karbid transporditi BIORi, kus alustati biomassi kvaliteedi ja erinevate kasutusvõimaluste analüüsimist. Tartu Ülikoolis alustati samuti biomassi töötlemise katsetega, et uurida, kuidas oleks võimalik kasutada võimalikult tõhusalt karpide erinevaid fraktsioone.
Eesmärk on leida lahendusi, mille puhul järvest eemaldatavast biomasist võiks saada tooraine erinevate toodete valmistamiseks. Uuritavate võimaluste hulka kuuluvad näiteks kasutamine väetistes ja mullaparandusainetes, valgufraktsioonide eraldamine loomasööda tarbeks ning karbikodadest kaltsiumkarbonaadi tootmine.
Oluline teadmiste vahetamine sel teemal toimus 12.–14. augusti 2026 Eesti ja Läti partnerite õppevisiidil Saaremaale. Külastati ettevõtteid Redstorm, AquaVerde ja Saare Fishexport ning tutvuti kestliku vesiviljeluse, ringmajanduse, biomassi väärindamise ja veekeskkonna seirega seotud lahendustega.
Pilt: BlueRevival. Projektipartnerid külastasid Redstorm avamere vikerforellikasvandust Saaremaal. Veekeskkonna puhtana hoidmiseks kasutatakse seal madala keskkonnamõjuga sööta ning toitainete sidumiseks on sumpade juurde rajatud karbikasvandused.
Teadmiste jagamine ja kogukondade kaasamine
Projekti tegevusi ja eesmärke on tutvustatud huvirühmadele ja laiemale avalikkusele. Projekti tutvustati näiteks Kasepää piirkonna kohtumisel kalandussektori väikeettevõtjatele, KOVi, Keskkonnaameti ja vabaühenduste esindajatele; tehti ettekanne üleeuroopalisel Community-Led Local Development (CLLD) kalandusseminaril Pärnus ning korraldati temaatiline paneelarutelu Lätis Cēsises toimunud arvamusfestivalil LAMPA.
Projekti tegevused on jõudnud ka meediasse: kajastusi on ilmunud Eesti Postimehes ja Läti väljaannetes, samuti tutvustas projekti Läti telekanal ReTV. Tartu Ülikool lõi vesiviljeluse teemal haridusliku video ning Burtnieksi järve kaldale paigaldati projekti tutvustav plakat.
Eesti keeles valmis projekti tutvustav voldik.
Mis saab edasi?
Esimese projektiaasta jooksul on loodud alus edasiseks tööks: partnerid on ühendanud oma teadmised, alustanud rändkarbi kogumise katsetusi mõlemas järves ning käivitanud biomassi analüüsid ja töötlemiskatsed.
Järgmises etapis jätkuvad välitööd ja hooajaline keskkonnaseire, mille käigus kogutud andmed aitavad võrrelda Peipsis ja Burtnieksis rakendatavaid lahendusi. Laborites jätkatakse biomassi kvaliteedi uurimist ja erinevate töötlemisviiside katsetamist, et selgitada välja kõige perspektiivikamad kasutusvõimalused.
Blue Revivali eesmärk on töötada välja teaduspõhised ja praktiliselt rakendatavad lahendused, mis aitaksid kaasa järveökosüsteemide kestlikule majandamisele ning looksid uusi võimalusi koostööks teadlaste, keskkonnaorganisatsioonide ja ettevõtjate vahel nii Eestis kui ka Lätis.
Projekt Blue Revival – Sustainable Solutions for Lake Ecosystems (EE-LV00223) viiakse ellu Interreg Eesti–Läti programmi toel. Eesti partnerite omaosalust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogramm.
Projekti partnerid on Peipsi Koostöö Keskus, Tartu Ülikooli Mereinstituut, Läti Toiduohutuse, Loomatervise ja Keskkonnauuringute Instituut (BIOR), Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (PKAK) ja Valmiera omavalitsus.