Õppeprogramm algas praktilise osa ehk hommikusöögiga, kus lapsed maitsesid nii mahe kui nö. tavapõllumajanduse tooteid (piim, tomatid, mahl), õiglase kaubanduse ning nö tavalist šokolaadi ja kakaojooki, kohaliku mahetootja tooteid ja neid, mis olid siia saabunud teiselt poolt maakera. Peale seda analüüsisid lapsed oma valikuid ja eelistusi; uuriti ka pakendeid ja mõeldi meie ökoloogilise jalajälje peale.
Samuti rääkis meie ekspert Eeva Kirsipuu-Vadi loomsetest- ja taimsetest toodetest ning nende tootmise mõjust keskkonnale:
.jpg)
- Lapsed said teada, et üldiselt on nii, et mida vähem on toiduainet töödeldud, seda parem on selle süsiniku jalajälg.
- Võrreldes aga omavahel mahepõllumajanduse ja tavapõllumajanduse teel saadud toiduaineid selgub, et peaaegu kõikidel mahetoodetel on parem süsiniku jalajälg.
- Samuti on puu- ja juurviljade kohalik, vabas õhus ja aastaajale vastav kasvatamine on kliimale palju kasulikum kui nende hooajaväline kasvatamine soojemates piirkondades.
- Mõningate uuringut kohaselt on umbes 15% meie igapäevase elustiili tagajärjel tekkivatest kasvuhoonegaasidest seotud toitumisega. Selle põhjuseks on meie suure lihatarbimise rahuldamiseks vajalik intensiivne loomakasvatus ning muud energiakulukad põllumajandusmeetodid.
- Pooled toitumise tagajärjel tekkivatest heitmetest tulenevad põllumajanduslikust tegevusest ning sellest omakorda 44% on põhjustatud loomsete toiduainete tootmisest. Individuaalne tarbimine, näiteks poodi sõit, toiduvalmistamine ja nõude pesemine jms, moodustab kolmandiku.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Kliimasõbralik toidulaud koosneb peamiselt taimsetest toodetest, maheviljadest ning kohalikust ja hooajalisest toidust.
Kliimahommikusöök toimub maailmaharidusprojekti SAME world raames
Loe lähemalt projektist
http://www.ctc.ee/kaimasolevad-projektid/maailmaharidus