Kalad Peipsis ja kalurid Peipsil

Kalad Peipsis ja kalurid Peipsil on väike veebiviktoriin, mis põhineb infovoldikul Kalad Peipsi vetes ja kalurid Peipsi vetel.

Viktoriinis on 11 Peipsi kalurite eluviisiga ja kalastamisega seotud küsimust.

HARJUTUSVIKTORIIN: see sisaldab küsimusi ja selgitavaid lühilugusid. Õppeviktoriinis saad vale vastuse korral proovida uuesti. Kui vastad õigesti esimesel katsel, teenid 2 punkti, teisel katsel aga 1 punkti.

VÕISTLUSVIKTORIIN: siin tuleb küsimusele vastata 20 minuti jooksul. Võistlusviktoriinis saad igale küsimusele vastata vaid üks kord. Kui jõuad valmis kiiremini ja kõik vastused on õiged, siis lisanduvad järele jäänud sekundid boonusena. Kui jääd ajahätta, siis saad punkte 20 minuti jooksul antud õigete vastuste eest.

Õigest vastusest hõiskab kiivitaja. Vale vastuse korral ragistab rästas-roolind. 

Nobedat lahendamist!



Õige vastuse korral siristab
Kiivitaja
Vale vastuse korral kraaksub
Rästas-roolind
Sinu tulemus
Vastasid õigesti küsimusele -st küsimusest.
Avalehele
Punktid:
0 0
Aega jäänud:
0 0 : 0 0

Mitu kalaliiki  on Peipis  järves?


Mitu kalaliiki  on Peipis  järves?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Peipsi siig on...


Illustratsioon: Rein Kuresoo

Peipsi siig on...

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis kala nimetatakse Peipsi visiitkaardiks?


Mis kala nimetatakse Peipsi visiitkaardiks?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Enne alaliste külade teket asusid Peipsi ääres...

Enne alaliste külade teket asusid Peipsi ääres...

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis oli Eesti esimene  kalapüüki reguleeriv määrus?


Mis oli Eesti esimene  kalapüüki reguleeriv määrus?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Milleks kasutati peamiselt õngitseja kelku?





Milleks kasutati peamiselt õngitseja kelku?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on lutsumänd?

Mis on lutsumänd?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kes või mis on Peipsi vene?






















Kes või mis on Peipsi vene?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on Peipsi kandis välja kujunenud söödata õng, millele on iseloomulik kõver käepide?


Mis on Peipsi kandis välja kujunenud söödata õng, millele on iseloomulik kõver käepide?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on tulusel käimine?


Foto allikas: https://www.kalapeedia.ee/5947.html

Mis on tulusel käimine?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on modernne motoriseeritud sõiduk Peipsi jääl liikumiseks?


Mis on modernne motoriseeritud sõiduk Peipsi jääl liikumiseks?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millised on Peipsi järves kaitsealused kalaliigid?

Millised on Peipsi järves kaitsealused kalaliigid?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.
/
Kas teadsid?
Peipsis on 36 kalaliiki!
Peipsi on sadade miljonite kalade kodu. Peipsis ja temasse  suubuvate jõgede alamjooksudel on teada üks sõõrsuu-  ja 36 kalaliiki. Poolteist sajandit tagasi ujusid siin ka latika lähisugulastest abakalad, kes on nüüdseks  kadunud.

Osa Peipsi kaladest ei ela järves pidevalt. Jõeforell ja harjus veedavad suurema osa ajast jõgedes, kust tulevad järve  vaid ajutiselt. Vimb ja tõugjas elavad järves, kuid koevad

eranditult jõgedes. Üks osa hauge ja latikaid eelistab kudeda järves, teine osa jõgedes. Jõekoelmutele jõudmiseks läbitakse pikki vahemaid, mis võivad küündida sadade kilomeetriteni.



Allikas: https://www.pkak.ee/files/PLAKAT_PEIPSI_KALAD_A1.pdf





Kas teadsid?
Peipsi siig on endeemne.
Peipsi siig on endeemne, looduslikult ainult Peipsit ja  sellega seotud veekogusid asustav (alam)liik. Koduselt  Peipsi järvelt on ta saanud nime ja siit on teda asustatud  ka mujale maailma.

Peipsi siig kujunes välja Peipsi järves pärast viimast jääaega. Järve eutrofeerumise ja hapnikutingimuste halvenemise tagajärjel on praegu tööndusliku tähtsusega vaid Peipsi suures sügavamas põhjaosas (nn. Suurjärves), lõunapoolsetes Lämmi- ja Pihkva järvedes arvukus jäänud väga väikeseks. Vanasti oli tavaline Emajões ja Võrtsjärves, nüüd tabatakse seal harva. Vähesel arvul läheb ka Peipsi lisajärvedesse (Kalli, Koosa, Lahepera jt.), kuid ei koe seal.

Katsutud asustada paljudesse Eesti järvedesse, ent saaki on andnud vaid vähestel juhtudel, näit. Karujärves (Saaremaal), Kooraste Suurjärves (Põlvamaal), Vagulas, Rõuge Suurjärves (Võrumaal) jm.

Eelistab jahedat hapnikurikast vett, ent talub ka kehvemaid elutingimusi. Väga plastilise ja kohanemisvõimelise vääriskalana introdutseeritud 19. saj. keskpaigast saadik paljudesse Euroopa ja Aasia riikidesse. Kohapeal on hakanud kudema ja muutunud oluliseks töönduskalaks näiteks Sevani järves (Armeenias), mitmes Uurali ja Läti järves jm.

Allikad:
https://www.kalapeedia.ee/3577.html
https://ctc.ee/files/eesti%20broshyyr%209.pdf

Kas teadsid?
Rääbist peetakse Peipsi  visiitkaardiks
Rääbist peetakse Peipsi  visiitkaardiks hoolimata sellest, et tänapäeval on ta siin üpris haruldane. Nii nagu nüüd  käiakse Peipsi rannas sibulat ostmas, peatusid eelmise  sajandi kaheksakümnendail aastail ekskursioonid siin, et nõutada rääbist.

Tüüpiline rääbis levib Läänemere valgla suuremates järvedes ja magestunud merelahtedes, ka Inglismaal ja Iirimaal, Koola poolsaarel, Valge mere piirkonnas, samuti Volga ülemjooksul. Lõuna ja ida pool elavad mitmed erivormid.

Eestis vaid neljas suuremas järves: Peipsi suures ja sügavas põhjaosas ehk nn. Suurjärves (lõunapoolses Pihkva järves väga vähe), Võrtsjärves, Saadjärves ja Ülemiste järves, samuti vähesel hulgal Soome lahe idaosas (Narva lahes). Asustamiskatsed teistesse järvedesse pole meil seni õnnestunud.

Tüüpiline järvekala, kes aga elutseb ka riimvees.
Avavette hoiduv ja tavaliselt põhjast kõrgemat veekihti eelistav parvekala. Hapnikunõudlikkuse tõttu tundlik vee reostumise ja eutrofeerumise vastu.

Soojal suvel varjub järve jahedamatesse põhjakihtidesse.

Allikad:
https://ctc.ee/files/eesti%20broshyyr%209.pdf
https://www.kalapeedia.ee/3586.html














Illustratsioon: Reil Kuresoo
Kas teadsid?
Enne alaliste külade teket olid siin kalurite ajutised onnid ja peatuspaigad
Peipsil on kala püütud järve ranniku asustamisest saadik.  Enne alaliste külade teket olid siin kalurite ajutised onnid  ja peatuspaigad.

14.–15. sajandil tekkisid esimesed alalised külad, kus kalapüük oli peamine tegevusala. Hakkas kujunema eesti-vene  segaasustus.

16.–17. sajandil oli Pihkva järve tähtsaim kalastusharu tindipüük. Venelastel oli kalapüük sageli ainus sissetulekuallikas, millele vaid vähesel määral lisandus käsitöö ja  kaubitsemine. Eestlased tegelesid suuremal või vähemal  määral ka maaviljelusega, kusjuures Pihkva järve äärsed
setud eelistasid osta kala venelastest naabritelt.

19. sajandi algupoolel hakkasid peamiselt vene päritolu kaupmehed kala kokku ostma ja toimetasid selle edasi  nii Eesti suurematesse  linnadesse kui ka Riiga, Peterburi, Pihkvasse ja mujalegi.

Allikad:
https://ctc.ee/files/eesti%20broshyyr%209.pdf
Kas teadsid?
„Määrus kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves“
Esimene kalapüüki reguleeriv määrus oli Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi koostatud „Määrus kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves“.

Eesti ala kalade ja kalanduse teadusliku uurimisega tehti Peipsi järvel algust 1851. aastal. Venemaa riigivarade ministeerium rajas komisjoni eesotsas akadeemik Karl Ernst von Baeriga, et selgitada Peipsi järve ja Läänemere kalasaakide vähenemise põhjusi. Kokku käis Baer Peipsit uurimas neljal korral, mere puhul piirdus ta aga vaid ühe väljasõiduga. Peipsi kalavaru vähenemise üheks põhjuseks pidas ta tihedasilmalisi püüniseid (võrgud, noodad), mis olid mõeldud küll tindi püügiks, aga ühes sellega hävitasid ka teiste kalade noorjärke. Latikavaru vähenemist seostas Baer sellega, et jõgedes ja lahtedes tõkestati rändeteed mõrdadega.

Kogutud andmetele tuginedes koostas Baer „Määruse kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”, mis kinnitati 1859. aastal. Baeri koostatud määrust võib pidada esimeseks kalapüüki reguleerivaks õigusaktiks Eestis. Silma paistab see aga oma erakordse rangusega reeglite vastu eksijate suhtes: suured rahatrahvid ning alamast seisusest inimestele ihunuhtlus. Olgu siinkohal mainitud, et väärtuslike kalade alammõõtude vajaduse pakkus välja just Baer, mõni aeg hiljem rakendasid maaomanikud seda üsna laialdaselt kohalikes kalapüügieeskirjades.

Allikas:
https://loodusegakoos.ee/looduskaitse-110/110-fakti-looduskaitsest/esimesi-eestis
Kas teadsid?
Õngitseja kelgu kasutus
Õngitseja kelk on üks lihtsamaid abivahendeid kalapüügivarustuse viimiseks järvejääle ja tagasi.

Tänapäeva õngitsejate kelgud kipuvad olema lihtsad, järelveetavad. Aga Peipsil on tavapärase kelgu juurde kuulunud ka nelinurkne puri, mida sai erilise tugiseadise ja püstilöödud tuura abil muuta tuulevarjuks. Sileda jääga istus kalur kelgule ja tõukas tuuraga tagant. Pärituulega kasutati purje nii nagu purjekalgi.

Allikas:
https://ctc.ee/files/eesti%20broshyyr%209.pdf
Kas teadsid?
Lutsumänd on söödata õng
Lutsumänd on söödata õng, millega on talvisel kudemisajal püütud jääaugust lutsu. Õnge moodustavad  6–12 radiaalset raudharu, mille teravad otsad on keeratud ülespidi. Kui nööri või pika puust varre otsa  pandud mända jääaugus üles-alla liigutada, hakkavad  õnge külge kinnitatud metallitükikesed helisema, meelitades niiviisi
kala ligi. Samalaadne püügiriist  on olnud kasutusel ka ida pool ja Skandinaavias. Tänapäeval on kude-
misaegne lutsupüük keelatud.

Allikas:
https://ctc.ee/files/eesti%20broshyyr%209.pdf

Kas teadsid?
Peipsi vene
Peipsi vene on Peipsile iseloomulik paat, mille päraosa lõpeb järsult püstaka tohupakuga ja mille ninas asub iseloomulik ülespoole kaarduv tääv.

Allikas:
https://ctc.ee/files/eesti%20broshyyr%209.pdf
















Kas teadsid?
Sikuska ehk sikut
Sikuska ehk sikuti on söödata õng, millele iseloomulik kõver käepide on välja kujunenud just  Peipsi kandis. Sikuskaga püütakse eelkõige jää-
august siiga, ahvenat ja muid suuremaid kalu. Aga see sobib püügiks ka jäävabal ajal.

Allikas:
https://ctc.ee/files/eesti%20broshyyr%209.pdf
Kas teadsid?
Tulusel käimine ehk tuledega öine ahingupüük
Tulusel käimine ehk tuledega käimine on öine ahingupüük, mida on harrastatud mitmel pool maailmas, sealhulgas ka Peipsil. Püügile mindi künaga, kõige sagedamini püüti luhtadel haugide kevadise kudemise ajal. Valgustuseks tehti varasematel aegadel tohust või männitõrvastest
lahtine tuli tooserauale, hiljem põletati ka petrooliumi tooselaternas. Ahingupüük kui röövpüük keelustati juba 1920. aastal.

Parim aeg tulusepüügiks on hilissuvine tuulevaikne ja pime öö. Tuleaines (tõrvased männihalud ehk tõrvakad, kasetoht vms, mis andis eredat tuld) asetati paadi käila või ahtri külge kinnitatud raudhargile ehk tulehargile ehk tuluse- ehk tooserauale. Püüti peamiselt haugi, kes tule all seisatas. Üks kalureist tõukas paati, teine raius paadininas ahinguga.

1930-ndail hakati kasutama karbiidi-, gaasi- või elektrilaternaid. Harvem püüti paadita – üks kalur hoidis tõrvikut, teine lõi ahinguga. Tulusepüük kui laevasõitu häiriv tegevus (eksitavate tulede tõttu pimeduses) keelati Eesti mererannikul 1880-ndail, kuid see püsis kohati 20. saj algupoolel veel elujõulisena, eriti järvedes ja suhteliselt kinnistes lahtedes, nt Matsalu. Lõplikult hääbus tulusepüük pärast seda, kui 1939 keelustati kalapüük ahinguga.

Allikas:
https://ctc.ee/files/eesti%20broshyyr%209.pdf
https://www.kalapeedia.ee/5947.html

















Kas teadsid?
Kummijuku - modernne motoriseeritud sõiduk Peipsi jääl liikumiseks
Kummikuju on modernne motoriseeritud sõiduk Peipsi jääl liikumiseks. Väga suured õhukummidega rattad ei lase kummijukul põhja vajuda ka juhul, kui see satub avavette. Et kummijukusid valmistatak-
se käsitööna, siis võivad need olla  väga omanäolised.

Allikas:
https://ctc.ee/files/eesti%20broshyyr%209.pdf
Kas teadsid?
Kaitse all on 6 kalaliiki
Kaitsealusteks liikideks on harjus, tõugjas, säga,
hink, vingerjas, võldas.