Veebiviktoriin Eesti militaarajaloo pärandist.
Pane oma teadmised proovile sõjajaloo teemadel!
Military Heritage projekti viktoriin käsitleb Eesti ja Läti sõjaajalugu alates I maailmasõja algusest 1914 a., vabadussõjast, iseseisvumisest 1918a. ja nõukogude okupatsioonist ja vastupanuliikumisest kuni taasisesesivumiseni 1991 a.
Kui soovid parandada oma ajaloolisi teadmisi paremini tundma õppida, siis vali HARJUTUSVIKTORIIN: see sisaldab 14 küsimust ja neid selgitavat lühilugu. Õppeviktoriinis saad vale vastuse korral proovida uuesti. Kui vastad õigesti esimesel katsel, teenid 2 punkti, teisel katsel aga 1 punkti.
Kui soovid sõbraga teadmistes
jõudu katsuda, siis vali VÕISTLUSVIKTORIIN: siin tuleb 14-le küsimusele
vastata 15 minuti jooksul. Võistlusviktoriinis saad igale küsimusele
vastata vaid üks kord.
Õigest vastusest hõiskab kiivitaja.
Vale vastuse korral ragistab rästas-roolind.
Viktoriin valmis Eesti-Läti
ühisprojekti "Militaarajaloo pärand" raames. https://militaryheritagetourism.info
Projekti eesmärgiks on arendada ja tutvustada Eesti ja Läti militaarpärandit kui ühist piiriülest turismitoodet, mis integreerib uusi ja olemasolevaid üksikuid militaarajaloo suunitlusega turismiobjekte, muuseume/teemaparke Eestis ja Lätis, arendades samas maaturismi laiemalt.
See veebileht kajastab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei vastuta, kuidas seda teavet kasutatakse.
This website reflects the views of the author. The managing authority of the programme is not liable for how this information may be used.
Eesti Vabadussõja käigus toimus episood, mille peakangelasele Peeter Rongale määrati II liigi 3. järgu Vabadusrist. Mille erilise poolest kirjutas Peeter Ronk end Eesti Vabadussõja ajalukku?
Eesti Vabadussõja käigus toimus episood, mille peakangelasele Peeter Rongale määrati II liigi 3. järgu Vabadusrist. Mille erilise poolest kirjutas Peeter Ronk end Eesti Vabadussõja ajalukku?
Tartus, praegusel Riia 15b aadressil, asub suuremat sorti elumaja, mida rahvasuus kutsuti omal ajal „halliks majaks“. Mille poolest on see maja eelkõige tuntud?
Tartus, praegusel Riia 15b aadressil, asub suuremat sorti elumaja, mida rahvasuus kutsuti omal ajal „halliks majaks“. Mille poolest on see maja eelkõige tuntud?
Kes oli Tartus Raadil paikneva raskepommitajate lennuväediviisi ülem aastatel 1987-1990, hilisem Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president?
Kes oli Tartus Raadil paikneva raskepommitajate lennuväediviisi ülem aastatel 1987-1990, hilisem Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president?
Millise koondnime järgi tuntakse Teise maailmasõja kaitselahingutes kuulsust kogunud Tornimäge, Põrguaugumäge (e Grenaderimäge) ja Pargimäge (e Lastekodumäge).
Millise koondnime järgi tuntakse Teise maailmasõja kaitselahingutes kuulsust kogunud Tornimäge, Põrguaugumäge (e Grenaderimäge) ja Pargimäge (e Lastekodumäge).
Sõdadevahelise Eesti Vabariigi kõige kallima relvahanke käigus ostetud kahele relvasüsteemile anti muistsed Eesti meeste nimed. Mis relvadega oli tegu ja mis nimesid need kandsid?
Sõdadevahelise Eesti Vabariigi kõige kallima relvahanke käigus ostetud kahele relvasüsteemile anti muistsed Eesti meeste nimed. Mis relvadega oli tegu ja mis nimesid need kandsid?
Saksa keisririigi suurim ja edukaim dessant I Maailmasõjas kandis nime „Operatsioon Albion“. Mis oli selle operatsiooni eesmärk ja tulemus?
Saksa keisririigi suurim ja edukaim dessant I Maailmasõjas kandis nime „Operatsioon Albion“. Mis oli selle operatsiooni eesmärk ja tulemus?
1944. aasta 6. märtsil heitsid 200 Nõukogude pommitajat ühele linnale ligi 3600 süüte- ja lõhkepommi. Hommikuks oli linnast järel vaid suitsev varemete hunnik. Mis linnaga on tegu?
1944. aasta 6. märtsil heitsid 200 Nõukogude pommitajat ühele linnale ligi 3600 süüte- ja lõhkepommi. Hommikuks oli linnast järel vaid suitsev varemete hunnik. Mis linnaga on tegu?
Eesti kuulus kunagise Nõukogude Liidu loode sõjateatri piirkonda, mis oli tugevalt kaitstud. Eesti territooriumil paiknes ka 14. õhukaitsediviis. Milles peitus selle diviisi unikaalsus?
Eesti kuulus kunagise Nõukogude Liidu loode sõjateatri piirkonda, mis oli tugevalt kaitstud. Eesti territooriumil paiknes ka 14. õhukaitsediviis. Milles peitus selle diviisi unikaalsus?
Mis ühendab II Maailmasõja perioodist Eestist pärist sõjamehi Alfons Rebast, Harald Riipalu, Paul Maitlat ja Harald Nugiseksi?
Mis ühendab II Maailmasõja perioodist Eestist pärist sõjamehi Alfons Rebast, Harald Riipalu, Paul Maitlat ja Harald Nugiseksi?
Millist leidlikku psühholoogilist mõjutusmeetodit kasutas Eesti pool Vene delegatsiooni suhtes Tartu rahu läbirääkimiste ajal?
Millist leidlikku psühholoogilist mõjutusmeetodit kasutas Eesti pool Vene delegatsiooni suhtes Tartu rahu läbirääkimiste ajal?
Ühel kuulsal Eesti sportlasel oli suuri teeneid ka Vabadussõjas, kus ta teenis nii soomusrongil kui ka hiljem koos oma vendade Feliksi ja Voldemariga soomusautol „Wahur“. Kes oli see mees?
Ühel kuulsal Eesti sportlasel oli suuri teeneid ka Vabadussõjas, kus ta teenis nii soomusrongil kui ka hiljem koos oma vendade Feliksi ja Voldemariga soomusautol „Wahur“. Kes oli see mees?
Eestlased kaotasid Vabadussõja lahingutes u 2500 sõdurit. Kui suured oli aga eestlaste kaotused Esimeses maailmasõjas?
Eestlased kaotasid Vabadussõja lahingutes u 2500 sõdurit. Kui suured oli aga eestlaste kaotused Esimeses maailmasõjas?
Eesti Vabadussõjas toimunud lahingutegevust, mis kestis 19.-23. juunini 1919. a kutsutakse üldnimega Võnnu lahinguks. Mis on aga selle koha lätikeelne nimi?
Eesti Vabadussõjas toimunud lahingutegevust, mis kestis 19.-23. juunini 1919. a kutsutakse üldnimega Võnnu lahinguks. Mis on aga selle koha lätikeelne nimi?
Kus Läti piirkonnas peeti 8. Eesti Laskurkorpuse poolt Saksa vägedega maha kõige ägedamad lahingud Teises maailmasõjas?
Kus Läti piirkonnas peeti 8. Eesti Laskurkorpuse poolt Saksa vägedega maha kõige ägedamad lahingud Teises maailmasõjas?
Peeter Ronk, õige nimega Anna-Marie Vares, oli üks paarikümnest kuni poolesajast eesti naisest, kes Vabadussõjas konkreetselt lahingtegevusest osa võtsid. Kuna naisi tollal üldiselt sõjaväeteenistusse ning veel eriti lahingüksustesse ei võetud, siis pidid nad tihti end kirja panema hoopis meesterahvastena. Anna-Marie oli Salme Bergmani kõrval üks kahest naisest, kes teenisid välja Vabadusristi.
Anna-Marie kangelastegu kirjeldati järgmiselt: „20. märtsil 1919 Munamäe juures, kui vaenlase poolt oli side katkestatud, võttis Peeter Ronk side pidamise oma peale. Kui maruhoog tormas tema vaenlastest läbi, käsku eskadronile ära viies. Tagasi tulles käsuga sattus tema kahe punase ratsanikuga kokku, kes tema kallale tormasivad. Ronk pani püssi palge ja laskis nende peale, selle järele põgenesid ratsanikud ära. Ronk´al läks korda 2 eskadroni vahel sidet pidada“.
Omal ajal oli Nõukogude julgeoleku käsutuses kogu maja. Keldrist olid välja ehitatud kongid, ülemistel korrustel asusid ülekuulamistoad, ruumid ametnikele ning arhiivile. „Hall maja” oli tšekistide Lõuna-Eesti staabiks, kus organiseeriti muuhulgas ka 1941. ja 1949. a küüditamisi. Võõrvõimu repressiivorgan tegutses siinsel aadressil kuni 1954. a, mil juba KGB nime all koliti ümber naabertänavale (Vanemuise 19), kunagisse Eesti Kirjanduse Seltsi majja. Endine maja anti üle Tartu rajooni Täitevkomiteele ning vanglana teeninud keldrist sai arhiivimaterjalide hoidla. KGB kongide muuseum, osa Tartu Linnaajaloo Muuseumidest, avati endistes kongides 2001. a.
Diviisi ülemaks oli legendaarne tšetšeenist kindral Džohhar Dudajev. Tema tihe lävimine Eesti ärkamisaegse ühiskondliku eliidi ning kultuuritegelastega, toetus Eesti iseseisvumispüüetele ning võimalike konfliktikollete maandamine sõjaväebaasi, kus üksvahe hoiti ka tuumarelva, ning linna vahel tegid temast populaarse tegelase. Esimese Tšetšeenia sõja lõpus hukkus Dudajev Vene sõjaväeluure korraldatud raketirünnakus 1996. a. Itškeeria Tšetšeeni Vabariik oli Venemaa keskvalitsusest sõltumatu riik Põhja-Kaukaasias, mis eksisteeris aastatel 1994-2000.
Sinimägede kaitselahingud toimusid 26.07-05.08.1944, kui püüti takistada Nõukogude armee suurpealtungi. Neid võitlusi peetakse kõige ohvriterohkemateks lahinguteks Eesti pinnal. Eestlastest rindevõitlejate suure arvu tõttu Sinimägedes lahingutes on nendest saanud omamoodi Eesti kangelasliku kaitsmise sümbol. 24.07-07.08.1944 kaotas Punaarmee surnute ning teadmata kadunutena Narva rindel 10-20 000 võitlejat, lisaks haavatuid kuni 30 000. Saksa vägede kaotused surnute ja haavatutena ulatusid 10 000 sõdurini, neist Eesti üksustest 3200 meest.
Iseseisva Eesti Vabariigi suurim relvahange oli allveelaevade eritellimus Inglismaalt (360 000 Inglise naela), millele pandi alus 1934. aastal ehituslepingu sõlmimisega. Tehniliselt, hinnalt ja maksutingimustelt sobivaimaks osutus Suurbritannia firma Vickers-Armstrongs'i projekt. Allveelaevade pidulik vettelaskmine toimus 7. juulil 1936. aastal Barrow-in-Furnessis. Sealsel tehasehoonel lehvisid Eesti lipud. Allveelaevad alustasid koduteed Eesti suunas 1937. aastal – Kalev 25. mail ja Lembitu 2. juulil. Laevad jõudsid kohale vastavalt 1. juunil ja 9. juulil. Praegu on võimalik Lembitut külastada Tallinnas Lennusadamas. Kalev uppus tõenäoliselt 1941. a merelahingus.
Sakslaste dessant toimus 12.-20.10.1917. Saksa laevastiku koosseisus oli 10 lahingulaeva, 9 ristlejat, 58 hävitajat ja 6 allveelaeva. Kogu seda armaadat saatsid veel 80 miinitraalerit ja ligi 100 abilaeva. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse (Liepajasse) umbes 25 000 meest, 5 000 hobust, 1 400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Operatsiooni Albion kestuseks kujunes vähem kui 10 päeva. Selle käigus hõivati Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa. Kuna tegu oli ühe esimese modernse, logistiliselt ja taktikaliselt hästi läbi viidud ühisoperatsiooniga maailmas, kasutavad paljude riikide sõjaväed seda oma õppeprogrammis.
Ajalooline Narva koos paljude kultuurilooliste ehitistega lakkas peale rünnakut olemast. 6. märtsil 1944. aastal alanud pommitamisel ei olnud enam sõjalist tähtsust, sest Saksa sõjavägi oli selleks ajaks linnast lahkunud. Rünnaku ohvriks langesid valdavalt tsiviilisikud. Pommitamise tagajärjel hävis Narva ajalooline 17. sajandi teisest poolest pärinev vanalinn. Linnas olnud 3550 kivihoonest oli hiljem võimalik vaid 198 elamiskõlbulikuks kohendada. Hävinud olid peaaegu kõik ajaloolised hooned: raekoda, börsihoone, kaalukoda, Peeter Suure muuseum ja paljud teised sajanditevanused hooned.
14. õhukaitsediviisi koosseisus olid seniit- ehk õhutõrjeraketivägi, raadiotehnikavägi, hävituslennuvägi ja tagala väeosad. Diviis oli varustatud moodsa tulejuhtimissüsteemiga ning relvastusega, mis võimaldas tabada õhus asuvaid sihtmärke piirialadel alates 50 meetri kõrguselt kuni stratosfäärikõrgusteni ning mitmesaja kilomeetri kaugusel Eesti piiridest. Kogu lahingutegevust võis juhtida Pääskülas asuvast juhtimiskeskusest. Seisuga 1.01.1991 oli 14. õhukaitsediviisi hävituslennuväel 4 lennuvälja – Haapsalu, Pärnu, Tapa, Rutja (varulennuväli); 104 lennukit MiG-23M, MiG-23MLD ja Mig-23UB; 10 kopterit Mi-24P; 6646 lennukiraketti (neist 2242 juhitavat ning 4404 mittejuhitavat); 166 569 lennukipadrunit (pardakuulipildujaile ja -kahureile); 713 tonni lennuväe insenerteenistuse varustust.
Raudristi Rüütlirist (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes) oli Saksamaa kõrgeim sõjaväeline autasu, mida annetati ülima lahingulise vapruse eest ka 43 välismaalasele. Relva-SS-is oli 438 Rüütliristi kandja seas 29 Euroopa vabatahtlikku, nende hulgas Alfons Rebane, Harald Nugiseks, Paul Maitla ja Harald Riipalu. Need mehed on kõige kõrgemini autasustatud Eesti sõjamehed II Maailmasõjas. Tammelehed Rüütliristi (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes mit Eichenlaub) juurde teenisid välja vaid kaks Relva-SS-is teeninud välismaalast: Alfons Rebane ja Eestiski sõdinud valloonide juht Leon Degrelle.
Tartu rahu läbirääkimisi peeti 1919. a lõpus ja 1920. a alguses Tartus Aia (praegu Vanemuise) tn 35 majas. Kuna piiriläbirääkimistel ei jõutud hästi edasi ning pooled jäid oma nõudmiste juurde, siis ühel päeval pandi Tartu kooliõpilaste pataljon mööda linna ringi marssima, et käidi korduvalt läbi nii Aia tänavalt konverentsimaja juurest kui ka Veski tänavalt, kus oli Vene delegatsiooni peatuspaik. Korralduse selleks aktsiooniks andis 2. diviisi ülem kolonel Viktor Puskar. Pataljoni koosseisus võis olla kuni 800 meest – Vene delegatsiooni peatusekohtadest marsiti mööda püsside, kuulipildujate ning orkestriga. Kogu „infooperatsioon“ olevat kestnud 3 tundi.
1920. aastal sai Eesti oma esimese olümpiakuldmedali Antwerpeni suveolümpiamängudel. Kuldmedali võitis tõstmises Alfred Neuland. Ta osales ka 1924. aastal Pariisi suveolümpiamängudel, kus ta sai tõstmises hõbemedali, olles seega ka Eesti esimene kahekordne olümpiamedalivõitja. Sportimist alustas Neuland alles 1919. aastal, olles enne seda tulnud esmakordselt Eesti meistriks.
1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Seega võeti esimesel sõja-aastal Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust. Kokku võeti Esimese maailmasõja ajal Eestist sõjaväeteenistusse ligikaudu 100 000 meest, kellest hukkus või jäi teadmata kadunuks üle 10 000.
Lahinguseeria käigus lõid Eesti väed Lätis asunud Saksa kindralmajor Rüdiger von der Goltzi sakslastest koosnevat väegruppi, kuhu kuulusid paljud baltisaksa aadli esindajaid Läti ja Eesti aladelt. Landeswehrile kaotusega lõppenud relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule Kārlis Ulmanise valitsus ja Eestile oli lõunapiiril kindlustatud sõbraliku Läti Vabariigi olemasolu. 23. juunit tähistatakse Eestis võidupühana aastast 1934.
8. Eesti Laskurkorpus koosnes 1941. aastal Eestis sunniviisiliselt mobiliseeritud ja Venemaale viidud eestlastest, Eestis formeeritud hävituspataljonide liikmeist, NSV Liidus enne Teist maailmasõda elanud eestlastest ja endistest Eesti sõjaväe ja Punaarmee ohvitseridest. 17. märtsist kuni 1945. aasta maini võitles Eesti Laskurkorpus Kuramaal väegrupp Nordi vastu. Peale seda laskurkorpuslastel sõjas lahingusse astuda ei tulnud, sest suuremaid pealetunge Punaarmee grupeering Kuramaal ei üritanud. 1946. a formeeriti üksus ümber ja seega lõpetas oma eksistentsi.