Kuni 25 cm pikkuseks kasvav kaugida unimudil sööb esmalt planktonit, kuid juba 10 cm pikkusena hakkab sööma ka väiksemaid kalu (ka oma liigikaaslasi), kahepaikseid (konni ja vesilikke) ja selgrootuid. 

Kaugida unimudila (Perccottus glenii) looduslik leviala on Kaug-Idas, kuid ta toodi umbes saja aasta eest Peterburi ümbruse tiikidesse, kust ta on ohtliku võõrliigina levinud ka Baltimaadesse. Eestis avastati unimudil esmakordselt 2005.a. Narva veehoidlast ja ümbruskonna tiikidest. Tegu on röövtoidulise kalaliigiga, kes oma uutes levikupiirkondades looduslikke veeökosüsteeme oluliselt muudab, vähendades kohalike kalade, selgrootute ja kahepaiksete liigirikkust ning arvukust. Unimudil on väga kohanemisvõimeline - ta talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist (jäädes ellu isegi jäässe külmununa) ja kuivamist (kaevudes niiskematesse põhjasetetesse). Võõrliigi levikut on tiikides suudetud väljapüügi ja suuremate röövklade abil peatada, ka Narva veehoidlast pole ta veel lõuna poole levinud.

Lisainfo: 

Tambets, M., Järvekülg, R., 2005. Uus kutsumata külaline meie vetes – kaugida unimudil. Eesti Loodus 7/2005. (http://www.eestiloodus.ee/artikkel1170_1150.html)

Allikas: Keskkonnaamet, 2010. Narva jõgi. Hoiualadega jõed Virumaal 2. Tallinn, 176 k.