Peipsi tint on meritindi järvevorm. Eesti keeles ka koerusk, kooruska, netki, till, tindikala, tint. Neile on iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks". 

Peipsi tint on meritindi mageveeline kääbuskasvuline lähisugulane. Keha väga sale, üsna läbipaistev. Silmad suuremad kui meritindil. Värvus hallikaskollane, meritindi omast pisut heledam. Isastel kudemisajal peas ja seljal nõrk helmeskate. Tindile on iseloomulik tugev värsket kurki meenutav lõhn.  

Peipsi tint elab Läänemere valgla järvedes ja veehoidlates, samuti Petšora ja Volga valglates. Eestis püsivalt Peipsi järves, kust satub aeg-ajalt ka Narva veehoidlasse, kuid seal arvatavasti ei koe.  

Peipsi tint on parvekala, hoidub kalda lähedale vaid kudemisajal.

Peipsi suures põhjapoolses osas (nn. Suurjärves) saavad nii isased kui ka emased suguküpseks ühe-kaheaastaselt (L 5-11 cm) ja 1-4 g raskuselt, lõunapoolses Pihkva järves (kus kasvab kiiremini) mõneti varem, põhiliselt aastaselt (7-10 cm, 2,5-3 g). Reeglina koeb vaid kord elus. Vähesed kiirekasvulised isendid elavad kauem (3-4 aastat, 12-17 cm, 10-30 g) ja koevad korduvalt. Kudemine algab kohe pärast jääminekut (4-7 ºC), Pihkva järves tavaliselt aprilli teisel poolel.

Peipsis olnud tint üks tähtsamaid töönduskalu, aastasaak tavaliselt 1500-3500 t (kuni kolmandik kalade kogusaagist). Venemaa poole tindisaak on Eesti poole omast tavaliselt 2-3 korda suurem.

Ülivarase suguküpsuse ja lühikese eluea tõttu arvukus ja saagid äärmiselt kõikuvad, olenedes eelkõige kudemistingimustest.

Mõnel korral (nt 1972. a.) on tindivarud saanud rängalt kannatada järve madala veeseisu, kestvalt kuuma ja tuulevaikse ilma ning tugeva veeõitsengu koosmõjul tekkinud hilissuvise öise ummuksisse äämise tagajärjel. Arvukust vähendavad ka röövkalad (eriti koha ja ahven), kellele tint on tähtis toiduobjekt.

Allikad:

https://www.kalapeedia.ee/3782.html

http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/tint2.htm