Toidu tarbimise mõju keskkonnale on peamiselt seotud toiduks mõeldud toorme kasvatamise, tootmise ja töötlemisega, aga ka inimeste tarbimiskäitumisega.

Mõju avaldavad kasutatava energia ja vee kogus, transport, maakasutuse viis, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, loomakasvatusest pärinevad heitmed ning jäätmeteke. Mõju ulatuse poolest väiksem, kuid samuti oluline on otsene keskkonnamõju.

Jätkusuutlik toidu tarbimine on teadlik, kaalutletud ja mitmekesine tarbimine, mis võtab arvesse toidutootmise efektiivsust, toidu transportimiseks kuluvate toidukilomeetrite pikkust ja toidukadude hulka.

Kuidas toituda jätkusuutlikult?

• vali toit, mis on bioloogiliselt mitmekesine
  
• vali toite, mis pärinevad võimalikult lähedalt, on võimalusel kohalikud ja hooajalised või ise kasvatatud
• piirdu liha ja piima ja neist valmistatud toodete tarbimisel toidusoovitustes toodud kogustega
• väldi toidu raiskamist ja vähenda toidujäätmete teket
• planeeri, valmista, säilita ja tarbi toitu mõtestatult ning teadvusta endale oma harjumuste laiemat mõju

Planeedisõbralikud toidud on toidud, millel on vähem keskkonnamõju. Näiteks vähem plastpakendites olevad toidud. Või need, mis on läbinud lühemaid vahemaid ja seetõttu on neil väiksem süsiniku jalajälg. 

Toidujäätmetega võitlemine on samuti planeedisõbralikkuse toitumise oluline osa. 

Planeerisõbraliku toiduga vähendame intensiivpõllumajandust ja vähendame ressursside kasutamist, maakasutust, pestitsiide ja loomakasvatust.

Liha- ja piimaloomade kasvatamine nõuab ruumi ning tohutul hulgal vett ja loomasööta. 

Ainuüksi loomakasvatus tekitab ligi 15% inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogustest. 

Toidu keskkonna- ja kliimamõju saab igaüks vähendada tarbides taimset toitu. 

Allikad:

• https://www.wwf.org.uk/betterbasket
• https://toidufoor.ee/
• https://www.ecoandbeyond.co/articles/ethical-vs-sustainable-vs-planet-friendly-know-difference-comes-food/
  

Palmiõlist on saanud maailma enimkasutatav taimeõli, mida toodetakse 66 miljonit tonni aastas.

Palmiõli kasutatakse ohtralt, sest seda on väga kerge töödelda, õlipalm on väga saagikas ja palmiõli maitseb hästi. Palmiõli ei ole kahjulik tervisele, vaid keskkonnale

Puuviljadest ekstraheeritud õli kasutati Aafrikas traditsiooniliselt toiduvalmistamiseks, kuid nüüdseks on see leidnud laiemat kasutusala: loomsete rasvade, näiteks või, asendajana küpsetistes, seepides ja kosmeetikatoodetes või biodiisli alusena. Ligikaudu pooled supermarketites leitavad pakendatud tooted sisaldavad palmiõli, seda  madala turuhinna ja töödeldud toiduainetele sobivate omaduste tõttu.

Palmiõli võib leida külmutatud pitsadest, küpsistest ja margariinist, aga ka kehakreemidest, seepidest, meigist, küünaldest ja pesuvahenditest.

Milliseid probleeme palmiõli tootmine kaasa toob:
Selleks, et palmiõli saada, on vaja palme, ning õli tootmiseks läheb vaja palju maad. Nt. Praegu kasutatakse rohkem kui 63% Malaisia  põllumaast just õlipalmide kasvatamiseks.
Palmiõli vastutustundetu tootmisega kaasneb aga:
-Keskkonna saastamine – palmiõli tootmine suurendab kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääris ja hävitab loomade elupaiku;
-Tootmine rikub inim- ja tööõigusi, sest töö- ja ohutustingimused on olematud, kasutatakse ära lapstööjõudu ja võõrtöölisi;
-Massiivse tootmisega rikutakse elanike maa- ja inimõigusi, võttes kogukondadelt maad ja tehes nende sealsed elutingimused olematuks.

(vt. https://rohe.geenius.ee/blogi/targa-tarbija-blogi/puust-ja-punaseks-miks-peab-raakima-palmioli-kahjulikkusest/)

Metsad ja inimasustused on Uus-Meremaa suurusel alal hävinud ja asendunud "roheliste kõrbetega", mis praktiliselt ei sisalda bioloogilist mitmekesisust.

Selle tootmisega kaasnevad aga suured keskkonnakulud.  Suured alad troopilisi metsi ja muid kõrge looduskaitseväärtusega ökosüsteeme on hävitatud, et teha ruumi tohututele monokultuursetele õlipalmiistandustele. Intensiivsete viljelusmeetodite tagajärjeks on pinnase saastumine ja erosioon ning vee saastumine.

Selleks, et palmiistandustele maad teha, põletatakse looduslikke metsi kui ka õlipalmiistandusi. Metsade põletamisel eraldub atmosfääri suitsu ja süsihappegaasi, saastades õhku ja soodustades kliimamuutusi.

Mitmekesiste metsaelupaikade hävitamise tulemusena surutakse ohustatud liigid, nagu orangutan, Borneo elevant ja Sumatra tiiger, väljasuremisele lähemale.

Põlvkondi metsa asustanud ja kaitsnud väiketalunikud ja põlisrahvad aetakse sageli julmalt oma maalt minema. Indoneesias on palmiõlitööstusega seotud üle 700 maakonflikti. Inimõiguste rikkumised on igapäevased nähtused, isegi väidetavalt "jätkusuutlike" ja "orgaaniliste" istanduste puhul.

Peaaegu pool ELi imporditavast palmiõlist kasutatakse biokütusena.  Oma CO2 ja metaani emissiooniga on palmiõlil põhinevatel biokütustel tegelikult kolm korda suurem kliimamõju kui traditsioonilistel fossiilkütustel.

Igapäevane palmiõli tarbimine mõjutab ka meie tervist: rafineeritud palmiõli sisaldab suures koguses kahjulikke rasvhapete estreid, mis teadaolevalt kahjustavad DNA-d ja põhjustavad vähki.