Planeedisõbralik toit

Pane oma teadmised proovile!

Kui soovid planeedisõbraliku toidu kohta teadmisi koguda, siis vali HARJUTUSVIKTORIIN: see sisaldab 13 küsimust ja 13 selgitavat lühilugu.

Õigest vastusest hõiskab kiivitaja.

Vale vastuse korral ragistab rästas-roolind.


Projekti toetas ESTDEV- Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.




Õige vastuse korral siristab
Kiivitaja
Vale vastuse korral kraaksub
Rästas-roolind
Sinu tulemus
Vastasid õigesti küsimusele -st küsimusest.
Avalehele
Punktid:
0 0
Aega jäänud:
0 0 : 0 0

Millega on peamiselt seotud toidu tarbimise mõju keskkonnale?


























AI loodud foto.


Millega on peamiselt seotud toidu tarbimise mõju keskkonnale?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Toitu tuleb kasvatada ja töödelda, transportida, jaotada, valmistada, tarbida ja mõnikord ka utiliseerida. Kõik need sammud tekitavad...



AI loodud foto.

Toitu tuleb kasvatada ja töödelda, transportida, jaotada, valmistada, tarbida ja mõnikord ka utiliseerida. Kõik need sammud tekitavad...

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millist laadi toit on planeedisõbralik toit?


























AI loodud foto.



Millist laadi toit on planeedisõbralik toit?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui toidu raiskamine oleks riik, siis mitmendal kohal see oleks maailmas kasvuhoonegaaside tekitamisega?

























Tasuta foto https://www.pexels.com /World map made of nuts and dried fruits

Kui toidu raiskamine oleks riik, siis mitmendal kohal see oleks maailmas kasvuhoonegaaside tekitamisega?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitu % kasutatakse maailma mageveevarudest põllumajanduses?




Tasuta foto https://www.pexels.com /   Tony Pham: A Woman Watering the Vegetable Plant

Mitu % kasutatakse maailma mageveevarudest põllumajanduses?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitmest taimest ja mitmest loomaliigist pärineb 75% maailma toiduvarudest?





























Tasuta foto https://www.pexels.com / Kristina Snowasp: Person Slicing Vegetables on Chopping Board

Mitmest taimest ja mitmest loomaliigist pärineb 75% maailma toiduvarudest?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitu % kalavarudest on ülepüütud?
























Tasuta foto https://www.pexels.com /  Oziel Gómez: Photo of Pile Of Fish

Mitu % kalavarudest on ülepüütud?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui paljudes toiduainetööstuse toodetes, mis kauplustes on, sisaldub palmiõli?































Tasuta foto https://www.pexels.com /Gary Barnes: Crop faceless gardener touching olives on tree in garden

Kui paljudes toiduainetööstuse toodetes, mis kauplustes on, sisaldub palmiõli?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitu Eesti suurust maa-ala katavad õlipalmi istandused?
















Tasuta foto https://www.pexels.com / Quang Nguyen Vinh: Plantation of palm trees on bright green field


Mitu Eesti suurust maa-ala katavad õlipalmi istandused?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitu % maailma elamiskõlblikust maast kasutatakse põllumajanduses?



























Tasuta foto https://www.pexels.com /  Johannes Strötker, Different colorful agricultural fields under sky in countryside

Mitu % maailma elamiskõlblikust maast kasutatakse põllumajanduses?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis on loetud peamiseks ohuks 24000le liigile 28000st liigist, mis on IUCNi punases nimekirjas väljasuremisohus?
























Tasuta foto https://www.pexels.com /  Saharsh Bejgum, Alligator on Bank near River

Mis on loetud peamiseks ohuks 24000le liigile 28000st liigist, mis on IUCNi punases nimekirjas väljasuremisohus?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui suure mahu meie olmejäätmetest moodustab pakend?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas.  Kes “panustab “ siin kõige rohkem?





























Tasuta foto https://www.pexels.com / Sarah Chai, Crop unrecognizable housewife throwing waste while cooking in kitchen

Kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas.  Kes “panustab “ siin kõige rohkem?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.
/
Kas teadsid?
Toidu tarbimise mõju keskkonnale

Toidu tarbimise mõju keskkonnale on peamiselt seotud toiduks mõeldud toorme kasvatamise, tootmise ja töötlemisega, aga ka inimeste tarbimiskäitumisega.

Mõju avaldavad kasutatava energia ja vee kogus, transport, maakasutuse viis, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, loomakasvatusest pärinevad heitmed ning jäätmeteke. Mõju ulatuse poolest väiksem, kuid samuti oluline on otsene keskkonnamõju.

Jätkusuutlik toidu tarbimine on teadlik, kaalutletud ja mitmekesine tarbimine, mis võtab arvesse toidutootmise efektiivsust, toidu transportimiseks kuluvate toidukilomeetrite pikkust ja toidukadude hulka.

Kuidas toituda jätkusuutlikult?

  • vali toit, mis on bioloogiliselt mitmekesine
  • vali toite, mis pärinevad võimalikult lähedalt, on võimalusel kohalikud ja hooajalised või ise kasvatatud
  • piirdu liha ja piima ja neist valmistatud toodete tarbimisel toidusoovitustes toodud kogustega
  • väldi toidu raiskamist ja vähenda toidujäätmete teket
  • planeeri, valmista, säilita ja tarbi toitu mõtestatult ning teadvusta endale oma harjumuste laiemat mõju
Allikas:
  • https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda





















AI loodud foto.

Kas teadsid?
Toitu tuleb kasvatada ja töödelda, transportida, jaotada, valmistada, tarbida ja mõnikord ka utiliseerida - kõik see tekitab kasvuhoonegaase
See, mida me sööme ja kuidas seda toitu toodetakse, mõjutab meie tervist, aga ka keskkonda. 

Toitu tuleb kasvatada ja töödelda, transportida, jaotada, valmistada, tarbida ja mõnikord ka utiliseerida. Kõik need sammud tekitavad kasvuhoonegaase, mis hoiavad kinni päikesesoojuse ja aitavad kaasa kliimamuutustele. 

Umbes kolmandik inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogustest on seotud toiduga. 

Suurim osa toiduga seotud kasvuhoonegaase pärineb põllumajandusest ja maakasutusest. See hõlmab näiteks järgmist: 
- veiste seedimisprotsessis tekkiv metaan, 
- dilämmastikoksiid taimekasvatuses kasutatavatest väetistest, 
- süsinikdioksiid, mis tekib metsade raiumisest põllumaa laiendamiseks, 
- muud põllumajanduslikud heitmed, mis tulenevad sõnnikukäitlusest, riisikasvatusest, põllukultuuride jääkide põletamisest ja kütuse kasutamisest taludes. 

Palju väiksema osa toidust saadavatest kasvuhoonegaaside heitkogustest põhjustavad: - toiduainete külmutus ja transport,
- tööstuslikud protsessid, nagu paberi ja alumiiniumi tootmine pakendamiseks, 
-toidujäätmete käitlemine.

Allikas:
  • https://www.un.org/en/climatechange/science/climate-issues/food






















AI loodud foto.

Kas teadsid?
Taimne toit on planeedisõbraliku toitumise alus

Planeedisõbralikud toidud on toidud, millel on vähem keskkonnamõju. Näiteks vähem plastpakendites olevad toidud. Või need, mis on läbinud lühemaid vahemaid ja seetõttu on neil väiksem süsiniku jalajälg. 

Toidujäätmetega võitlemine on samuti planeedisõbralikkuse toitumise oluline osa. 

Planeerisõbraliku toiduga vähendame intensiivpõllumajandust ja vähendame ressursside kasutamist, maakasutust, pestitsiide ja loomakasvatust.

Liha- ja piimaloomade kasvatamine nõuab ruumi ning tohutul hulgal vett ja loomasööta. 

Ainuüksi loomakasvatus tekitab ligi 15% inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogustest

Toidu keskkonna- ja kliimamõju saab igaüks vähendada tarbides taimset toitu. 

Allikad:

  • https://www.wwf.org.uk/betterbasket
  • https://toidufoor.ee/
  • https://www.ecoandbeyond.co/articles/ethical-vs-sustainable-vs-planet-friendly-know-difference-comes-food/






















Tasuta foto https://www.pexels.com /

Kas teadsid?
Toidu raiskamine maailmas
Toidu raiskamine on suur probleem. 30% toodetud toidust läheb raisku, millel on tõsised tagajärjed keskkonnale. Kui toidujäätmed oleks riik, oleks see Hiina ja USA järel kasvuhoonegaaside tekitaja suuruselt kolmas. 

Jäätmete vähendamine oma majapidamises on lihtne: 
  • külmutage kõik, mida te ei saa ega soovi koheselt süüa, kui see on värske;
  • võimalusel ostke lahtiseid tooteid, et saaksite valida täpselt vajaliku koguse, mida tarbite.

Kasutatud allikad:
  • https://www.wwf.org.uk/betterbasket


Tasuta foto https://www.pexels.com /Rachel Claire: Plates with leftover food on table



Kas teadsid?
Tänapäeval kasutatakse umbes 70 protsenti maailma mageveevarudest põllumajanduses.
Toidu tootmiseks vajalik suur vee hulk tähendab, et veevarud on valdavalt eraldatud põllumajandussektorile. Tänapäeval kasutatakse umbes 70 protsenti maailma mageveevarudest põllumajanduses. Madala sissetulekuga riikides moodustab veekasutus põllumajanduses 90 protsenti kõigist veevõtutest. Seda on oluliselt vähem kõrge sissetulekuga riikides (44 protsenti), kus suurem osa veest läheb tööstussektorisse.

Alikas:
  • https://blogs.worldbank.org/opendata/strains-freshwater-resources-impact-food-production-water-consumption








































Tasuta foto https://www.pexels.com / Rachel Claire: Farmers Working In Rice Paddy

Kas teadsid?
75% maailma toiduvarudest pärineb vaid 12 taimest ja viiest loomaliigist.
75% maailma toiduvarudest pärineb vaid 12 taimest ja viiest loomaliigist. Meie toitumise mitmekesisus on hädavajalik, kuna põllumajanduse mitmekesisus on nii loodusele kahjulik kui ka toiduga kindlustatuse oht.

Mitmekesine ja tasakaalustatud menüü peaks sisaldama toite erinevatest toidugruppidest, kuid varieerida tuleks toite ka ühe toidugrupi sees. Näiteks erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Süües mitmekesiselt, saad vajalikke toitaineid, organism on tervem ja täidab oma ülesandeid. 

Allikas:
  • https://www.wwf.org.uk/betterbasket
  • https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda



















Allikas: https://np.thepondfoundation.org/the-12-crops-and-5-animals-that-feed-us/
Kas teadsid?
Ligikaudu 94% kalavarudest on ülepüütud.
Ligikaudu 94% kalavarudest on ülepüütud.

Maailmas seoses rahvastuku kasvamisega suureneb nõudlus kestlikult toodetud valguallikate järele. Liha tootmine on väga energiamahukas, veidi vähem nõuab energiat kala kasvatamine, mis võib osaliselt lihale alternatiivi pakkuda. 

Kalasööt on võrreldes loomasöödaga odav. Kala on efektiivsem kasvatada kasvandustes kui seda merest püüda, samuti on see keskkonnasäästlikum.

Allikad:
  • https://www.wwf.org.uk/betterbasket
  • https://www.pollumajandus.ee/uudised/2019/10/28/kuidas-toiduainetoostus-keskkonnasobralikumaks-muuta



Tasuta foto https://www.pexels.com /  Bedis ElAcheche : Fish Net on Gray Surfa
Kas teadsid?
Palmiõli kasutatakse pooltes supermarketite toidukaupades.

Palmiõlist on saanud maailma enimkasutatav taimeõli, mida toodetakse 66 miljonit tonni aastas.

Palmiõli kasutatakse ohtralt, sest seda on väga kerge töödelda, õlipalm on väga saagikas ja palmiõli maitseb hästi.

Puuviljadest ekstraheeritud õli kasutati Aafrikas traditsiooniliselt toiduvalmistamiseks, kuid nüüdseks on see leidnud laiemat kasutusala: loomsete rasvade, näiteks või, asendajana küpsetistes, seepides ja kosmeetikatoodetes või biodiisli alusena. Ligikaudu pooled supermarketites pakendatud tooted sisaldavad palmiõli.
 
Palmiõli madala turuhinna ja töödeldud toiduainetele sobivate omaduste tõttu on pannud toiduainetööstus seda kasutama pooltes supermarketite toidukaupades.

Palmiõli võib leida külmutatud pitsadest, küpsistest ja margariinist, aga ka kehakreemidest, seepidest, meigist, küünaldest ja pesuvahenditest.


Kasutatud allikad:
  • https://www.rainforest-rescue.org/topics/palm-oil
  • https://www.worldwildlife.org/industries/palm-oil
  • https://epthinktank.eu/2018/02/19/palm-oil-economic-and-environmental-impacts/
  • https://novaator.err.ee/1608207733/palmioli-peidab-end-tootekoostises-keerukate-uhendinimede-taga






















Tasuta foto https://www.pexels.com / Hobi industri: Photo Of Woman Pushing Cart

Kas teadsid?
Õlipalmiistandused katavad praegu enam kui 27 miljonit hektarit
Õlipalmipuud on pärit Lääne-Aafrikast, kuid 19. sajandi lõpus toodi need Kagu-Aasia ja Ladina-Ameerika troopilistesse piirkondadesse.

Õlipalmiistandused katavad praegu enam kui 27 miljonit hektarit Maa pinnast, mis teeb umbes 6 Eesti suurust maa-ala kokku.  

Umbes 90% maailma õlipalmipuudest kasvatatakse mõnel  Malaisias ja Indoneesias – saartel, kus on bioloogiliselt kõige mitmekesisemaid troopilised metsad. Nendes kohtades on õlipalmi kasvandike ja metsade hävitamise vahel otsene seos.

Metsad ja inimasustused on Uus-Meremaa suurusel alal hävinud ja asendunud "roheliste kõrbetega", mis praktiliselt ei sisalda bioloogilist mitmekesisust.

Selle tootmisega kaasnevad aga suured keskkonnakulud.  Suured alad troopilisi metsi ja muid kõrge looduskaitseväärtusega ökosüsteeme on hävitatud, et teha ruumi tohututele monokultuursetele õlipalmiistandustele. Intensiivsete viljelusmeetodite tagajärjeks on pinnase saastumine ja erosioon ning vee saastumine.

Selleks, et palmiistandustele maad teha, põletatakse looduslikke metsi kui ka õlipalmiistandusi. Metsade põletamisel eraldub atmosfääri suitsu ja süsihappegaasi, saastades õhku ja soodustades kliimamuutusi.

Mitmekesiste metsaelupaikade hävitamise tulemusena surutakse ohustatud liigid, nagu orangutan, Borneo elevant ja Sumatra tiiger, väljasuremisele lähemale.

Põlvkondi metsa asustanud ja kaitsnud väiketalunikud ja põlisrahvad aetakse sageli julmalt oma maalt minema. Indoneesias on palmiõlitööstusega seotud üle 700 maakonflikti. Inimõiguste rikkumised on igapäevased nähtused, isegi väidetavalt "jätkusuutlike" ja "orgaaniliste" istanduste puhul.

Peaaegu pool ELi imporditavast palmiõlist kasutatakse biokütusena.  Oma CO2 ja metaani emissiooniga on palmiõlil põhinevatel biokütustel tegelikult kolm korda suurem kliimamõju kui traditsioonilistel fossiilkütustel.

Igapäevane palmiõli tarbimine mõjutab ka meie tervist: rafineeritud palmiõli sisaldab suures koguses kahjulikke rasvhapete estreid, mis teadaolevalt kahjustavad DNA-d ja põhjustavad vähki.


Kasutatud allikad:
  • https://www.rainforest-rescue.org/topics/palm-oil
  • https://www.worldwildlife.org/industries/palm-oil
  • https://epthinktank.eu/2018/02/19/palm-oil-economic-and-environmental-impacts/
  • https://novaator.err.ee/1608207733/palmioli-peidab-end-tootekoostises-keerukate-uhendinimede-taga





















Tasuta foto https://www.pexels.com /  Talal Hakim, Row of palms next to plantation
Kas teadsid?
Pool maailma elamiskõlblikust maast kasutatakse põllumajanduses.
Pool maailma elamiskõlblikust maast kasutatakse põllumajanduses. Elamiskõlblik maa on jää- ja kõrbevaba maa.

Suure osa inimkonna ajaloost oli suurem osa maailma maast kõrbes: selle maastikul domineerisid metsad, rohumaad ja põõsad. 

Viimaste sajandite jooksul on see dramaatiliselt muutunud: looduslikud elupaigad on välja pressitud, muutes need põllumaaks. Kui minna ajas 1000 aastat tagasi, siis hinnanguliselt kasutati põlluharimiseks  vähem kui 4% maailma jäävabast ja viljatust maast. 

10% maailmast on kaetud liustikuga ja veel 19% on viljatu maa – kõrbed, kuivad soolatasandikud, rannad, liivaluited ja paljastunud kivid. Pool kogu elamiskõlblikust maast on kasutusel põllumajanduses.

Metsadele jääb vaid 37%; 11% põõsastele ja rohumaadele; 1% mageveekatteks; ja ülejäänud 1% – palju väiksem osa, kui paljud kahtlustavad – on hoonestatud linnapiirkond, mis hõlmab linnu, linnu, külasid, teid ja muud iniminfrastruktuuri. 

Samuti on maakasutus kariloomade ja inimtoiduks kasutatavate põllukultuuride vahel väga ebaühtlane. Kariloomade pidamiseks kulub 77% maailma põllumajandusmaast. 
 

Allikas:
  • https://ourworldindata.org/global-land-for-agriculture




















Tasuta foto https://www.pexels.com / Tom Fisk, Drone Shot of a Combine Harvester

Kas teadsid?
Põllumajandus on loetud peamiseks ohuks 24000le liigile
Põllumajanduse laienemine on olnud üks inimkonna suurimaid keskkonnamõjusid. See on muutnud elupaiku ja avaldab bioloogilisele mitmekesisusele survet. Põllumajandus on loetud peamiseks ohuks 24 000le liigile 28 000 liigist, mis on IUCNi punases nimekirjas väljasuremisohus.
 
Põllumajanduse mõju saame vähendada– nii toitumise muumisega, osa liha asendada taimsete alternatiividega.

Allikas:
  • https://ourworldindata.org/global-land-for-agriculture



















Tasuta foto https://www.pexels.com / Pixabay, Round Bale Lot

Kas teadsid?
25-30 protsenti olmejäätmete kogumassist ja mahuliselt isegi kuni 60 protsenti moodustavad pakendijäätmed.
25-30 protsenti olmejäätmete kogumassist ja mahuliselt isegi kuni 60 protsenti moodustavad pakendijäätmed.
Suur osa toidust ja toiduainetest on nii kodus kui ka kaupluses pakendatud.
Pakend kaitseb kaupa teekonnal tootjast tarbijani, aitab säilitada toote omadusi,  ning lihtsustab kauba käsit­semist aga pakendil on ka väga suur keskkonnamõju.


Toiduainete pakendamisel kasutatakse enamasti plasti, mis on aga materjal, mis looduses ei lagunening vajab jäätmena seetõttu käitlemist.

 Tekkinud pakendijäätmetest võetakse ringlusse kokkuvõttes ainult ligikaudu 60%. Suur kogus pakendijäätmetest liigub segaolmejäätmetega jätkuvalt kas põletusse või prügilasse.

Prügilasse ladestatud plastijäätmed on kadunud ressurss ja biolagunevad pakendijäätmed tekitavad prügilas agunedes olulisel määral kasvuhoonegaase.


Plastireostus veekogudes kahjustab paljusid elusorganisme,vaaladest ainurakseteni.


Sorteeri pakendijäätmed olmejäätmetest eraldi!




Vt. https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/pakendid
https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Pakendite%20disainijuhend_2022.pdf






Tasuta foto https://www.pexels.com /  Tom Fisk, Drone Shot of Dumpsite
Kas teadsid?
Kõige suurem osakaal toidukao tekkes on kodumajapidamistel.
Toiduraiskamine on ülemaailmne probleem, mis muutub päev-päevalt aktuaalsemaks. Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jäetakse kasutamata. Toitu raisatakse tootmis- ja tarneahela igal etapil, alates põllumajandusest kuni tarbimiseni.
 Eestis tekib ca 54 kg toidujäätmeid inimese kohta aastas. Kõige enam visatakse kodumajapidamistes toidukaona ära aed- ja juurvilja (32% kogu toidukaost). Kõige suurem osakaal toidukao tekkes on kodumajapidamistel (48%), kõige väiksem toidutööstusel .

Toidujäätmete tõttu raiskame mitte ainult oma enda raha, vaid ka tohutult muid ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks tekitab toidu tootmine tõsise keskkonnakoormuse, sest saagikuste tõstmiseks kasutatakse väetisi ja erinevaid kemikaale.


Vt. https://tarbitoitutargalt.ee/toidukaost/