Oktoobri alguses toimus Räpina Ühisgümanaasiumis mäng, mis viis selles osalenud noored fantaasiamaailmas tulevikku aastasse 2121. Päris elus rollimäng ehk larp (Live Action Role Play Game) Eesti 2121. Mängu eesmärgiks oli panna noor mõtlema läbi isikliku kogemuse keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku arengu vajalikkusest.
Põhinedes ÜRO kestliku arengu eesmärkidele loodi kogemuspõhine koolinoortele mõeldud rollimäng Eesti 2121, mis fantaseerib teemaga, et milline võiks elu välja näha siis, kui riigid ei pööra täna piisavalt tähelepanu keskkonnaprobleemide vähendamiseks. Rollimänguga püüti suunata noorte tähelepanu üleilmsetele keskkonnaprobleemidele ning neid panna rohkem mõtlema kohalike tegevuste ja globaalsete teemade vahelisele seosele.
Olles pikka aega tegutsenud piirkondliku keskkonnahariduse arendamisega, on Peipsi Koostöö Keskus seda meelt, et kogemuspõhiste tegevuste läbiviimine on oluline. Ei ole väga palju tegevusi, mis annavad maailmaharidust edasi läbi kogemuste.
Kuna koroonaviirus tegi oma kitsendused võimalustele, siis algselt erinevatest koolides õpilasi kokku toov mäng toimus Räpina Ühisgümnaasiumi noortele. Stsenaariumi kohaselt oli aasta 2121 ning kunagisse Räpina Ühisgümnaasiumi hoonesse oli loodud uurimisjaam. Jaamas töötasid Tartu Ülikooli Biodünaamika teaduskonna teadlased ja tudengid, kes olid aastaid tegelenud ökosüsteemide taasloomise programmi kallal ning kohalikud külainimesed, kes olid juba keskkonnamuutustega kohastunud. Laboris töötas neli uurimisgruppi, kelle eesmärgiks on jaamas uurida ja kaardistada hetkeolukorda ning alustada ökosüsteemi taastamistöödega. Mängu lugu edasi arendavaks sündmuseks oli jaamale lähenenud saastetorm, mis tõi kaasa mitmeid õnnetusi, millele tuli lahendust leida.
Päris elus rollimäng ehk larp (Live Action Role Play Game) on mäng, milles osalejad kehastuvad erinevateks väljamõeldud tegelasteks. Hariduslik rollimäng on pedagoogiline meetod, mis on Skandinaavias väga tuntud, kuid Eestis kasutatakse vähe. Päris elus rollimäng aitab osalejatel näha probleemi eri tahke, jagada kogemusi ja leida konsensuslikke lahendusi. Pedagoogilisest ja psühholoogilisest vaatenurgast on rollimängu positiivseks omadusteks ka fokusseerimine õppimisele, eneseteadlikkusele ja käitumise muutumisele.
Mängus Eesti2121 osalenud noorte hinnang toimunule oli väga positiivne. Paljud osalejad ütlesid mängu lõpus, et nad ei teadnud mida mängust oodata ja mis see üldse endast kujutab. Üllatusmoment oli suur. Samuti lisati, et selline tuleviku stsenaarium nagu mängus oli loodud on selline, mida kindlasti ise reaalselt läbi elada ei tahaks. Tagasisides lausuti veel, et meeldis, et õpilastel lasti ohjad enda kätte võtta ja olid toredad rollid, mida mängida. Positiivsena toodi veel välja, et meeldis, kui palju mõtet oli selle mängu sisse pandud, tegelaste kaardid, kohad ja tegevused), lisaks ka selle haruldane vorm. Räpina Ühisgümnaasiumi õpetaja Karin Tuul ütles, et mäng oli piisavalt huvitav asi, mida proovida. „Sellist asja me veel koolis teinud ei ole, see oli äge,“ lisas ta.
Mängust
Eesti 2121 valmis ka lühike videokokkuvõte, mis on huvilistele leitav siit: https://youtu.be/IaXioQYPAtM
Selleks, et aga noortel ei jääks ettekujutus, et teadustöö ja tulevik ongi vaid mänguline fantaasia, toimus novembri alguses temaatiline õppekäik Järvseljale, kus uuriti, mis on seal asuvate uurimisjaamade panus maailmale. Tutvuti Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli teadlaste uurimisjaamaga SMEAR, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituudi metsaökosüsteemi katsealaga (FAHM - metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment), Ürgmetsa õpperada) ning uuriti ka Tõravere Observatooriumi etalonipunkti.
Haridusliku
rollimängu Eesti 2121 stsenaarium valmis projekti „Rollimäng õpilastele ÜRO
kestliku arengueesmärkide vajalikkuse mõistmiseks“ raames. Projekti elluviimist
rahastas Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Rohkem
projektist: http://ctc.ee/projektid/kaimasolevad-projektid/futularp
