Maailmahariduslikke killukesi

Ohustatud liik on väljasuremisohus olev liik. See on eelkõige põhjustatud looduslike elupaikade kadumisest või kahjustumisest, aga ka reostusest, kliimamuutusest ning invasiivsete võõrliikide sissetoomisest. Näiteks hetkel on väljasuremisohus on rohkem kui 40% maailma kahepaiksetest. Bioloogilise mitmekesisuse säilimine on aga hädavajalik ökosüsteemide ja inimeste tervise jaoks.

Allikad:

https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200519STO79424/euroopa-ohustatud-liigid-faktid-ja-arvud-infograafika

https://www.un.org/sustainabledevelopment/blog/2019/05/nature-decline-unprecedented-report/

Looduslikult on kakaopuu pärit Amasoonia ehk Amazonase vihmametsast, inimesed hakkasid kakaopuud kasvatama umbes 5300 aastat tagasi ning viisid selle hiljem ka Kesk-Ameerikasse. 16.saj alguses jõudsid maadeavastajate abil esimesed kakaooad Euroopasse, jooki tutvustati Hispaania õukonnas esmakordselt 1544. a, kus see aja jooksul populaarseks, rikaste joogiks muutus. Eurooplaste vahendusel jõudis kakaopuu Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse - koloniaalmaadesse hakati rajama istandusi.

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753.a Carl von Linné, kes andis talle ladinakeelse nime Theo broma, mis tähendab kreeka keeles jumalate toitu.

Tänapäeval asuvad kakaopuuistandused põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias. Lääne-Aafrika riigid Ghana ja Elevandiluurannik (ametlikult Côte d'Ivoire'i Vabariik) katavad rohkem kui 60% kogu maailma kakaoubade vajaduse. 2017. aasta seisuga oli Lääne-Aafrika riikides rohkem kui 2 miljonit last seotud tööga kakaoistandustes - kakaokoristamisega, raskete koormate kandmise, metsade raie ja pestitsiididega kokkupuutega.

https://www.reuters.com/article/us-westafrica-cocoa-children/falling-cocoa-prices-threaten-child-labor-spike-in-ghana-ivory-coast-idUSKBN1931ZQ

Teadlased on arvutanud välja, et metsloomi on meie planeedile jäänud väga väheks võrreldes inimese ja tema koduloomadega - imetajate biomassist moodustavad koduloomad 60%, inimesed 36% ning metsloomade osa on ainult 4%. Lindude osas on olukord natuke parem - kõikidest lindudest on kodulinde 70% ja vabalt looduses elavaid linde 30%.

https://www.theguardian.com/environment/2018/may/21/human-race-just-001-of-all-life-but-has-destroyed-over-80-of-wild-mammals-study

Iisraeli Weizmanni teadusinstituudi uurimisrühma tehtud uuringu kohaselt saabus 2020. a maailma ajaloos punkt, mil inimtekkelised materjalid Maal kaaluvad rohkem kui kogu planeedi elusaine. Eluslooduse massi hindamisel võeti arvesse kõigepealt taimed, seejärel liideti juurde kogu muu eluslooduse kaal bakteritest vaaladeni. Uuringu andmed näitavad, et hooned ja taristu kaaluvad rohkem kui kõik maailma puud ja põõsad. Maal oleva plasti mass on kaks korda suurem kui kõigil loomadel kokku. Viimase 120 aastaga on materjalide vahekord Maal järsult muutunud. Kui 1900. aastal moodustas inimtekkeliste asjade kaal vaid kolm protsenti kogu Maa biomassist, siis sealt alates kahekordistus tehisasjade mass iga 20 aasta tagant. Nüüdseks kaaluvad tehisasjad kokku umbes ühe teratonni ning teadlaste hinnangu järgi see kolmekordistub 2040. aastaks.

Me kasutame igal aastal ära rohkem loodusressursse kui Maa taastoota suudab - me elame järgmiste põlvkondade arvelt. Ületarbimise päev või ka ökoloogilise võla päev märgib hetke, mil oleme ära tarbinud kõik ressursid, mida meie koduplaneet on võimeline ühe aasta jooksul taastootma või jätkusuutlikult välja andma.

Globaalse ületarbimise päeva arvutab Global Footprint Network, lähemalt saab uurida siit: https://www.overshootday.org/ 

Eesti varajane ületarbimise kuupäev on seotud põlevkivienergia kasutamisega. Vaadates graafikut kuupäeva muutumisest alates 1970 aastast, on näha, et 2020.a muutus olukord õiges suunas ehk - keskkonna seisukohast oli koroonapandeemial positiivne mõju.

Merevee taseme tõus on globaalselt üks olulisemaid kliimamuutusega kaasnevaid mõjureid, suurendades üleujutusohtu paljudes rannikupiirkondades.  

Eesti läänerannikul võib 21. sajandi lõpuks keskmine meretaseme tõus olla ligi 40-60 cm.
Keskmine maailmamere taseme tõus aastaks 2100 on 52-98 cm, kuid mõned teadlased on näinud ette ka ligi 2 m tõusu. 

Allikas: https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf

https://www.pnas.org/content/116/23/11195

Ekstreemsete ilmastikunähtuste, näiteks ebanormaalselt tugevate vihmasadude, pikaajalise põua, kõrbestumise, keskkonna halvenemise või merepinna tõusu ja tsüklonite üha suureneva intensiivsuse ja sageduse tõttu tekkivad ohud põhjustavad juba praegu igal aastal keskmiselt üle 20 miljoni inimese lahkumist kodudest ning nende kolimise oma riigi teistesse piirkondadesse.

Allikas: https://www.unhcr.org/climate-change-and-disasters.html

Merepinna prognooside põhjal mõjutavad keskmised rannikualade üleujutused aastal 2050 ligi 300 miljonit inimest. See on ligi 230 korda rohkem, kui kogu Eestis inimesi kokku on. 

Aastaks 2100 võib 200 miljoni inimese kodu olla pidevalt üleujutuste ja tõusulainete all. Nende inimeste aitamiseks ehk kohanemismeetmeteks on kaitsetõkete rajamine või inimeste ümberpaigutamine kõrgemale maapinnal.  

Maailmamere tõus toob kaasa sügavaid humanitaar-, majandus- ja poliitilisi tagajärgi. See ei juhtu kauges tulevikus, vaid enamiku tänapäeval elavate inimeste eluea jooksul.  

Allikas: https://www.climatecentral.org/news/report-flooded-future-global-vulnerability-to-sea-level-rise-worse-than-previously-understood

Tekstiili tootmisprotsessides kasutatakse suures koguses mitmesuguseid kemikaale. Kasutuses on kokku ligi 3500 eri ainet, millest 750 on klassifitseeritud inimeste tervisele ohtlikuks ja 440 keskkonnaohtlikuks. Hinnanguliselt on umbes 20% ülemaailmsest veereostusest põhjustatud tekstiiltoodete värvimisest ja viimistlemisest, mis mõjutab töötajate ja kohalike kogukondade tervist. Pesemisel satub olmereovette kemikaale ja mikrokiude. Hinnanguliselt satub plastipõhiste tekstiilide pesemisel aastas ookeani umbes pool miljonit tonni plastist mikrokiude.  

Allikas:

https://www.eea.europa.eu/publications/textiles-in-europes-circular-economy

Tekstiilitootmises kasutatakse väga palju vett. Puuvilla ja muude looduslikku tekstiilikiudu andvate taimede kasvatamiseks on vaja ka palju maad.  

Hinnangute kohaselt kasutas ülemaailmne tekstiili- ja rõivatööstus 2015. aastal 79 miljardit kuupmeetrit vett, samal ajal kui kogu ELi majanduse vajadused ulatusid 2017. aastal 266 miljardi kuupmeetrini. 

Ühe puuvillase t-särgi valmistamiseks kulub hinnanguliselt 2700 liitrit magevett – kogus, mis kataks ühe inimese kahe ja poole aasta joogiveevajaduse. 

Allikas: https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20201208STO93327/tekstiilitootmise-ja-jaatmete-moju-keskkonnale-infograafik

Igal aastal toodetakse maailmas üle 300 miljoni tonni plasti, millest pool on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ja igal aastal satub vähemalt 8 miljonit tonni plasti ookeanidesse. 

Mõnede väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom. Sinivaal võib kaaluda üle 150 tonni. Arvestuslikult satub igal aastal umbes 53 vaalasuurust kogust plasti ookeanidesse. 

Mikroplasti ehk plastiosakesi suurusega 0,1–5 000 μm leidub tänapäeval kõikjal. Imetillukesed plastiosakesed hulbivad ookeanides, jõudes mereloomade aineringesse, meie toiduainetesse ja isegi inimlastesse. Seega ei pääse plastist ei maamuna kõrgeimas tipus ega isegi emaüsas.  

Mikroplasti on kahte liiki:

a) Esmane mikroplast

●       Eraldub väikeste osakestena otse keskkonda  

●       Moodustab hinnanguliselt 15–31% ookeanides leiduvast mikroplastist  

●       Peamised tekkeviisid: sünteetilisi kiude sisaldavate rõivaste pesemine (35% esmasest mikroplastist); autorehvide hõõrdkulumine sõitmisel(28%); hügieeni- ja kosmeetikatoodetesse sihilikult lisatud mikroplast, näiteks plastiterad koorivas näokreemis(2%)

b) Teisene mikroplast

●       Tekib suuremate plastesemete, näiteks kilekottide, pudelite või kalavõrkude lagunemisel  

●       Moodustab 69–81% ookeanides leiduvast mikroplastist  

Allikad:

https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20181116STO19217/mikroplast-selle-allikad-moju-ja-lahendused

file:///C:/Users/ojaso/AppData/Local/Temp/jrc110629_final.pdf

https://et.wikipedia.org/wiki/Sinivaal

Teada on, et mikroplasti leidub pea igal pool meid ümbritsevas – õhus, vees, mullas, toidus ja ka igapäevastes tarbeesemetes. Mikroplastist pole puutumata jäänud elusorganismidki. Näiteks sööb kala mikroplasti ja meie kala ja nii me selle plasti enda kõhtu saamegi.

Väidetavalt tarbib iga inimene enese teadmata viis grammi ehk ühe teelusikatäie mikroplasti nädalas. Päris suur hulk!

See jõuab organismi õhust, joogiveest ja toidust. Ühe aasta jooksul tarbivad inimesed umbes 250 grammi ja kogu elu vältel keskmiselt 19 kilogrammi plasti. Kui mõelda, et üks plastikpudelikork kaalub 2 grammi, siis oma eluea vältel sööb inimene ära 9500 pudelikorki….  Mida selline kogus plasti tervisega teeb?

Tegemist on tõsise ja järjest süveneva probleemiga, sest inimkond ja tarbimine kasvavad ning plasti lagunemisprotsess looduses on äärmiselt aeglane ja keeruline. 2016. aasta Maailma Majandusfoorumi prognoosi põhjal leidub 2025. aastaks ookeanides iga kolme tonni kala kohta üks tonn plasti ja 2050. aastaks on plasti juba rohkem kui kala.

Allikas: https://rohe.geenius.ee/blogi/targa-tarbija-blogi/inimene-tarbib-nadalas-keskmiselt-lusikataie-mikroplasti-mida-see-tervisega-teeb-ja-on-see-kahjulik/

Lapstööjõud on tööhõive, mis on laste osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga. 2020. a alguses oli maalimas umbes 160 miljonit last hõivatud lapstööjõuga - rohkem kui sada korda Eestis üldse inimesi kokku on! Vähemalt pooled neist teevad tööd, mis mõjutab negatiivselt nende füüsilist ja vaimset tervist ning lõpeb vahel isegi surmaga. Sageli jätkub lapstööjõud sunnitööga või töötamisena seksitööstuses. 30 miljonit last töötab väljaspool enda sünnimaad, mis suurendab nende riski sattuda nii seksi- kui orjatööstusesse.

ÜRO andmetel kasvab üle kahe aastakümne taas maailmas lapstööjõu pruukimine ning koroonaviiruse kriis ähvardab sundida veel miljoneid lapsi koolipingi asemel tehastesse ja põllule leiba teenima.

Allikas: https://www.unicef.org/protection/child-labour
https://maailm.postimees.ee/7268900/esimest-korda-ule-20-aasta-kasvab-maailmas-lapstoojou-kasutamine#_ga=2.71288016.1340328455.1637248146-1956602304.1604859737[1]   

Erinevaid tootemärgiseid on palju ja oluline on teada, mis on märgise taga. Fairtrade märgis tähendab, et:

-         Fairtrade’i tootja sai oma kauba eest hinna, mis kattis tootmisega seotud kulud.

-         tootmisühistu sai lisaks Fairtrade Premiumi ehk lisaraha, mida investeerida ettevõtlusesse või kasutada kogukonna projektides.

-         Talunikel ja töölistel, sealhulgas ka naistel, on võimalus rääkida kaasa ja teha oma hääl kuuldavaks.

-         Töölistel on õigus inimväärsele palgale, liituda ametiühingutega ning töötada turvalistes tingimustes. Keelatud on laps- ja orjatöö kasutamine ning hoitakse keskkonda.

https://www.fairtrade.ee/images/materjalid/Mondo_2020_Fairtrade_voldik_EST_veeb.pdf

link videole: https://youtu.be/eXBLDSxfgxc

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärgid aastateks 2015-2030 sisaldavad 17 eesmärki. Valdkondade hulgas on nii keskkond, majandus kui sotsiaalteemad.

Kestliku ehk säästva arengu eesmärgid (ingl k Sustainable Development Goals, lühend SDGs) kutsuvad üles lõpetama vaesust, võitlema kliimamuutuste ja ebavõrdsuse vastu ning kindlustama kõigile inimestele hea elukvaliteet. Lisaks 17 eesmärgile ja 169 alaeesmärgile sisaldab kokkulepe ka suuniseid nende elluviimiseks ning seire- ja järelmeetmeid. Riigid esitavad ÜROle ülevaateid tulemustest. Eesti säästva arengu näitajate seisu saab vaadata Statistikaameti Tõetamme lehelt.

Kestlik arengu eesmärkide kohta saab täpsemalt lugeda:

https://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/kestliku-arengu-eesmargid/