Maailmahariduslikke killukesi

Veebiviktoriin "Maailmahariduslikke killukesi" on põnev teadmiste proovile panemine erinevatel meid ümbritsevatel teemadel, mis juhatavad rohelise mõtteviisi poole.

Kui soovid paremini teada saada, mis on maailmas, siis vali HARJUTUSVIKTORIIN: see sisaldab küsimusi ja selgitavaid lühilugusid. Õppeviktoriinis saad vale vastuse korral proovida uuesti. Kui vastad õigesti esimesel katsel, teenid 2 punkti, teisel katsel aga 1 punkti.

Kui soovid sõbraga teadmistes jõudu katsuda, siis vali VÕISTLUSVIKTORIIN: siin tuleb 16-le küsimusele vastata 20 minuti jooksul. Võistlusviktoriinis saad igale küsimusele vastata vaid üks kord. Kui jõuad valmis kiiremini ja kõik vastused on õiged, siis lisanduvad järele jäänud sekundid boonusena. Kui jääd ajahätta, siis saad punkte 20 minuti jooksul antud õigete vastuste eest.

Õigest vastusest hõiskab kiivitaja. Vale vastuse korral ragistab rästas-roolind.  

Veebiviktoriin valmis projekti „ Peipsimaa koolide ja kogukondade maailmahariduslik tegevus “ toel.

Projekti elluviimist rahastas Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Rohkem projektist.




Õige vastuse korral siristab
Kiivitaja
Vale vastuse korral kraaksub
Rästas-roolind
Sinu tulemus
Vastasid õigesti küsimusele -st küsimusest.
Avalehele
Punktid:
0 0
Aega jäänud:
0 0 : 0 0

Maailmas on hetkel umbes 8 miljonit eri liiki. Kui palju neist on väljasuremisohus?




Foto: Ederi Ojasoo

Maailmas on hetkel umbes 8 miljonit eri liiki. Kui palju neist on väljasuremisohus?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kust on looduslikult pärit harilik kakaopuu (Theobroma cacao)?

Kust on looduslikult pärit harilik kakaopuu (Theobroma cacao)?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitu % kõigi imetajate biomassist moodustavad metsloomad?


Foto: Ederi Ojasoo

Mitu % kõigi imetajate biomassist moodustavad metsloomad?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Maailmas on inimtekkeliste materjalide, asjade ja eluslooduse proportsioon kaalu järgi selline:

Maailmas on inimtekkeliste materjalide, asjade ja eluslooduse proportsioon kaalu järgi selline:

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis kuupäeval oli 2021.a globaalse ületarbimise ehk Maa võlgu elamise päev maailmas ja Eestis?

Mis kuupäeval oli 2021.a globaalse ületarbimise ehk Maa võlgu elamise päev maailmas ja Eestis?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui palju umbes on maailmamere  tase tõusnud viimase 30 aastaga?



























Kui palju umbes on maailmamere  tase tõusnud viimase 30 aastaga?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui palju prognositakse aastaks 2100 maailmamere taseme tõusu Eesti rannikutel?


Kui palju prognositakse aastaks 2100 maailmamere taseme tõusu Eesti rannikutel?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kliimapagulus ei teki üleöö. Mitu miljonit inimest peab lahkuma oma kodust igal aastal ekstreemsete kliimatingimuste tõttu?

Kliimapagulus ei teki üleöö. Mitu miljonit inimest peab lahkuma oma kodust igal aastal ekstreemsete kliimatingimuste tõttu?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitut miljonit inimest mõjutab veetaseme tõus ja üleujutused aastal 2050?






















Mitut miljonit inimest mõjutab veetaseme tõus ja üleujutused aastal 2050?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitu % ülemaailmsest veereostusest on põhjustatud tekstiiltoodete värvimisest ja viimistlemisest?

Mitu % ülemaailmsest veereostusest on põhjustatud tekstiiltoodete värvimisest ja viimistlemisest?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitu liitrit vett läheb vaja selleks, et toota 1 T-särk?



























Mitu liitrit vett läheb vaja selleks, et toota 1 T-särk?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitu miljonit tonni plasti satub igal aastal ookeanidesse?


Mitu miljonit tonni plasti satub igal aastal ookeanidesse?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mikroplasti leidub ookeanis üha suuremates kogustes. Palju tarbib inimene arvatavasti nädalas mikroplasti?

Mikroplasti leidub ookeanis üha suuremates kogustes. Palju tarbib inimene arvatavasti nädalas mikroplasti?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitu miljonit last maailmas töötavad tingimustes, mis kahjustavad nende vaimset ja füüsilist tervist?

Mitu miljonit last maailmas töötavad tingimustes, mis kahjustavad nende vaimset ja füüsilist tervist?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Milline märgis šokolaadil tagab selle, et maius ei ole valminud orja- ja lapstööjõu abil?

Milline märgis šokolaadil tagab selle, et maius ei ole valminud orja- ja lapstööjõu abil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärgid aastateks 2015-2030 sisaldavad 17 eesmärki.  Valdkondade hulgas on nii keskkond, majandus kui sotsiaalteemad. Mida see kokkulepe 193 ÜRO liikmesriigile tähendab?

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärgid aastateks 2015-2030 sisaldavad 17 eesmärki.  Valdkondade hulgas on nii keskkond, majandus kui sotsiaalteemad. Mida see kokkulepe 193 ÜRO liikmesriigile tähendab?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.
/
Kas teadsid?
8 miljonist maailmas olevast liigist on 1 miljon väljasuremisohus

Ohustatud liik on väljasuremisohus olev liik. See on eelkõige põhjustatud looduslike elupaikade kadumisest või kahjustumisest, aga ka reostusest, kliimamuutusest ning invasiivsete võõrliikide sissetoomisest. Näiteks hetkel on väljasuremisohus on rohkem kui 40% maailma kahepaiksetest. Bioloogilise mitmekesisuse säilimine on aga hädavajalik ökosüsteemide ja inimeste tervise jaoks.

 

Allikad:

https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200519STO79424/euroopa-ohustatud-liigid-faktid-ja-arvud-infograafika

 

https://www.un.org/sustainabledevelopment/blog/2019/05/nature-decline-unprecedented-report/

 




Foto: Ederi Ojasoo
Kas teadsid?
Looduslikult on kakaopuu pärit Amazonase vihmametsast

Looduslikult on kakaopuu pärit Amasoonia ehk Amazonase vihmametsast, inimesed hakkasid kakaopuud kasvatama umbes 5300 aastat tagasi ning viisid selle hiljem ka Kesk-Ameerikasse. 16.saj alguses jõudsid maadeavastajate abil esimesed kakaooad Euroopasse, jooki tutvustati Hispaania õukonnas esmakordselt 1544. a, kus see aja jooksul populaarseks, rikaste joogiks muutus. Eurooplaste vahendusel jõudis kakaopuu Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse - koloniaalmaadesse hakati rajama istandusi.

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753.a Carl von Linné, kes andis talle ladinakeelse nime Theo broma, mis tähendab kreeka keeles jumalate toitu.

 

Tänapäeval asuvad kakaopuuistandused põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias. Lääne-Aafrika riigid Ghana ja Elevandiluurannik (ametlikult Côte d'Ivoire'i Vabariik) katavad rohkem kui 60% kogu maailma kakaoubade vajaduse. 2017. aasta seisuga oli Lääne-Aafrika riikides rohkem kui 2 miljonit last seotud tööga kakaoistandustes - kakaokoristamisega, raskete koormate kandmise, metsade raie ja pestitsiididega kokkupuutega.

 

https://www.reuters.com/article/us-westafrica-cocoa-children/falling-cocoa-prices-threaten-child-labor-spike-in-ghana-ivory-coast-idUSKBN1931ZQ

 


Kas teadsid?
Imetajate biomassist on metsloomad ainult 4%  

Teadlased on arvutanud välja, et metsloomi on meie planeedile jäänud väga väheks võrreldes inimese ja tema koduloomadega - imetajate biomassist moodustavad koduloomad 60%, inimesed 36% ning metsloomade osa on ainult 4%. Lindude osas on olukord natuke parem - kõikidest lindudest on kodulinde 70% ja vabalt looduses elavaid linde 30%.

https://www.theguardian.com/environment/2018/may/21/human-race-just-001-of-all-life-but-has-destroyed-over-80-of-wild-mammals-study


Kas teadsid?
Inimtekkelised materjalid asjad Maal kaaluvad rohkem kui kogu planeedi elusaine kokku!

Iisraeli Weizmanni teadusinstituudi uurimisrühma tehtud uuringu kohaselt saabus 2020. a maailma ajaloos punkt, mil inimtekkelised materjalid Maal kaaluvad rohkem kui kogu planeedi elusaine. Eluslooduse massi hindamisel võeti arvesse kõigepealt taimed, seejärel liideti juurde kogu muu eluslooduse kaal bakteritest vaaladeni. Uuringu andmed näitavad, et hooned ja taristu kaaluvad rohkem kui kõik maailma puud ja põõsad. Maal oleva plasti mass on kaks korda suurem kui kõigil loomadel kokku. Viimase 120 aastaga on materjalide vahekord Maal järsult muutunud. Kui 1900. aastal moodustas inimtekkeliste asjade kaal vaid kolm protsenti kogu Maa biomassist, siis sealt alates kahekordistus tehisasjade mass iga 20 aasta tagant. Nüüdseks kaaluvad tehisasjad kokku umbes ühe teratonni ning teadlaste hinnangu järgi see kolmekordistub 2040. aastaks.

https://novaator.err.ee/1202524/maailmas-on-nuud-rohkem-inimeste-tehtud-asju-kui-elusloodust
Kas teadsid?
Ressursid, mida Maa on võimeline ühe aasta jooksul taastootma, tarbisime 2021. a ära maailmas 29. juuliks ja Eestis 23. märtsiks!

Me kasutame igal aastal ära rohkem loodusressursse kui Maa taastoota suudab - me elame järgmiste põlvkondade arvelt. Ületarbimise päev või ka ökoloogilise võla päev märgib hetke, mil oleme ära tarbinud kõik ressursid, mida meie koduplaneet on võimeline ühe aasta jooksul taastootma või jätkusuutlikult välja andma.

Globaalse ületarbimise päeva arvutab Global Footprint Network, lähemalt saab uurida siit: https://www.overshootday.org/ 

Eesti varajane ületarbimise kuupäev on seotud põlevkivienergia kasutamisega. Vaadates graafikut kuupäeva muutumisest alates 1970 aastast, on näha, et 2020.a muutus olukord õiges suunas ehk - keskkonna seisukohast oli koroonapandeemial positiivne mõju.


Kas teadsid?
Maailmamere tase on tõusnud viimase 30 aastaga umbes 99 mm
Meretaseme tõusu põhjustavad peamiselt kaks globaalse soojenemisega seotud tegurit: sulavate jääkihtide ja liustike lisatud vesi ning merevee laienemine soojenedes. Nasa 2021 aasta graafik jälgib satelliitide poolt täheldatud meretaseme muutumist alates 1993. aastast.

Allikas: https://climate.nasa.gov/vital-signs/sea-level/

Allikas: https://climate.nasa.gov/vital-signs/sea-level/
Kas teadsid?
Keskmine maailmamere taseme tõus aastaks 2100 on 52-98 cm.

Merevee taseme tõus on globaalselt üks olulisemaid kliimamuutusega kaasnevaid mõjureid, suurendades üleujutusohtu paljudes rannikupiirkondades.  

Eesti läänerannikul võib 21. sajandi lõpuks keskmine meretaseme tõus olla ligi 40-60 cm.
Keskmine maailmamere taseme tõus aastaks 2100 on 52-98 cm, kuid mõned teadlased on näinud ette ka ligi 2 m tõusu. 

Allikas: https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf

https://www.pnas.org/content/116/23/11195


Kas teadsid?
Igal aastal lahkub üle 20 miljoni inimese kodudest oma riigi teistesse piirkondadesse

Ekstreemsete ilmastikunähtuste, näiteks ebanormaalselt tugevate vihmasadude, pikaajalise põua, kõrbestumise, keskkonna halvenemise või merepinna tõusu ja tsüklonite üha suureneva intensiivsuse ja sageduse tõttu tekkivad ohud põhjustavad juba praegu igal aastal keskmiselt üle 20 miljoni inimese lahkumist kodudest ning nende kolimise oma riigi teistesse piirkondadesse.

 

Allikas: https://www.unhcr.org/climate-change-and-disasters.html



Kas teadsid?
Aastal 2050 mõjutavad rannikualade üleujutused ligi 300 miljonit inimest

Merepinna prognooside põhjal mõjutavad keskmised rannikualade üleujutused aastal 2050 ligi 300 miljonit inimest. See on ligi 230 korda rohkem, kui kogu Eestis inimesi kokku on. 

Aastaks 2100 võib 200 miljoni inimese kodu olla pidevalt üleujutuste ja tõusulainete all. Nende inimeste aitamiseks ehk kohanemismeetmeteks on kaitsetõkete rajamine või inimeste ümberpaigutamine kõrgemale maapinnal.  

Maailmamere tõus toob kaasa sügavaid humanitaar-, majandus- ja poliitilisi tagajärgi. See ei juhtu kauges tulevikus, vaid enamiku tänapäeval elavate inimeste eluea jooksul.  

Allikas: https://www.climatecentral.org/news/report-flooded-future-global-vulnerability-to-sea-level-rise-worse-than-previously-understood


Kas teadsid?
Hinnanguliselt on umbes 20% ülemaailmsest veereostusest põhjustatud tekstiiltoodete värvimisest ja viimistlemisest

Tekstiili tootmisprotsessides kasutatakse suures koguses mitmesuguseid kemikaale. Kasutuses on kokku ligi 3500 eri ainet, millest 750 on klassifitseeritud inimeste tervisele ohtlikuks ja 440 keskkonnaohtlikuks. Hinnanguliselt on umbes 20% ülemaailmsest veereostusest põhjustatud tekstiiltoodete värvimisest ja viimistlemisest, mis mõjutab töötajate ja kohalike kogukondade tervist. Pesemisel satub olmereovette kemikaale ja mikrokiude. Hinnanguliselt satub plastipõhiste tekstiilide pesemisel aastas ookeani umbes pool miljonit tonni plastist mikrokiude.  

Allikas:

https://www.eea.europa.eu/publications/textiles-in-europes-circular-economy

 


Kas teadsid?
Ühe puuvillase t-särgi valmistamiseks kulub hinnanguliselt 2700 liitrit magevett  

Tekstiilitootmises kasutatakse väga palju vett. Puuvilla ja muude looduslikku tekstiilikiudu andvate taimede kasvatamiseks on vaja ka palju maad.  

Hinnangute kohaselt kasutas ülemaailmne tekstiili- ja rõivatööstus 2015. aastal 79 miljardit kuupmeetrit vett, samal ajal kui kogu ELi majanduse vajadused ulatusid 2017. aastal 266 miljardi kuupmeetrini. 

Ühe puuvillase t-särgi valmistamiseks kulub hinnanguliselt 2700 liitrit magevett – kogus, mis kataks ühe inimese kahe ja poole aasta joogiveevajaduse. 

Allikas: https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20201208STO93327/tekstiilitootmise-ja-jaatmete-moju-keskkonnale-infograafik




















Kas teadsid?
Igal aastal satub vähemalt 8 miljonit tonni plasti ookeanidesse  

Igal aastal toodetakse maailmas üle 300 miljoni tonni plasti, millest pool on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ja igal aastal satub vähemalt 8 miljonit tonni plasti ookeanidesse

Mõnede väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom. Sinivaal võib kaaluda üle 150 tonni. Arvestuslikult satub igal aastal umbes 53 vaalasuurust kogust plasti ookeanidesse. 

Mikroplasti ehk plastiosakesi suurusega 0,1–5 000 μm leidub tänapäeval kõikjal. Imetillukesed plastiosakesed hulbivad ookeanides, jõudes mereloomade aineringesse, meie toiduainetesse ja isegi inimlastesse. Seega ei pääse plastist ei maamuna kõrgeimas tipus ega isegi emaüsas.  


Mikroplasti on kahte liiki:

a) Esmane mikroplast

●       Eraldub väikeste osakestena otse keskkonda  

●       Moodustab hinnanguliselt 15–31% ookeanides leiduvast mikroplastist  

●       Peamised tekkeviisid: sünteetilisi kiude sisaldavate rõivaste pesemine (35% esmasest mikroplastist); autorehvide hõõrdkulumine sõitmisel(28%); hügieeni- ja kosmeetikatoodetesse sihilikult lisatud mikroplast, näiteks plastiterad koorivas näokreemis(2%)

b) Teisene mikroplast

●       Tekib suuremate plastesemete, näiteks kilekottide, pudelite või kalavõrkude lagunemisel  

●       Moodustab 69–81% ookeanides leiduvast mikroplastist  

Allikad:

https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20181116STO19217/mikroplast-selle-allikad-moju-ja-lahendused

file:///C:/Users/ojaso/AppData/Local/Temp/jrc110629_final.pdf

https://et.wikipedia.org/wiki/Sinivaal

 











Kas teadsid?
1 teelusikatäis ehk 5 grammi mikroplasti nädalas!

Teada on, et mikroplasti leidub pea igal pool meid ümbritsevas – õhus, vees, mullas, toidus ja ka igapäevastes tarbeesemetes. Mikroplastist pole puutumata jäänud elusorganismidki. Näiteks sööb kala mikroplasti ja meie kala ja nii me selle plasti enda kõhtu saamegi.

Väidetavalt tarbib iga inimene enese teadmata viis grammi ehk ühe teelusikatäie mikroplasti nädalas. Päris suur hulk!

See jõuab organismi õhust, joogiveest ja toidust. Ühe aasta jooksul tarbivad inimesed umbes 250 grammi ja kogu elu vältel keskmiselt 19 kilogrammi plasti. Kui mõelda, et üks plastikpudelikork kaalub 2 grammi, siis oma eluea vältel sööb inimene ära 9500 pudelikorki….  Mida selline kogus plasti tervisega teeb?

Tegemist on tõsise ja järjest süveneva probleemiga, sest inimkond ja tarbimine kasvavad ning plasti lagunemisprotsess looduses on äärmiselt aeglane ja keeruline. 2016. aasta Maailma Majandusfoorumi prognoosi põhjal leidub 2025. aastaks ookeanides iga kolme tonni kala kohta üks tonn plasti ja 2050. aastaks on plasti juba rohkem kui kala.

Allikas: https://rohe.geenius.ee/blogi/targa-tarbija-blogi/inimene-tarbib-nadalas-keskmiselt-lusikataie-mikroplasti-mida-see-tervisega-teeb-ja-on-see-kahjulik/
















Kas teadsid?
Kogu maailmas oli 2020.a. alguses tööga hõivatud umbes 160 miljonit last, kellest vähemalt pooled tegid tervisele kahjulikku tööd.

Lapstööjõud on tööhõive, mis on laste osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga. 2020. a alguses oli maalimas umbes 160 miljonit last hõivatud lapstööjõuga - rohkem kui sada korda Eestis üldse inimesi kokku on! Vähemalt pooled neist teevad tööd, mis mõjutab negatiivselt nende füüsilist ja vaimset tervist ning lõpeb vahel isegi surmaga. Sageli jätkub lapstööjõud sunnitööga või töötamisena seksitööstuses. 30 miljonit last töötab väljaspool enda sünnimaad, mis suurendab nende riski sattuda nii seksi- kui orjatööstusesse.

 

ÜRO andmetel kasvab üle kahe aastakümne taas maailmas lapstööjõu pruukimine ning koroonaviiruse kriis ähvardab sundida veel miljoneid lapsi koolipingi asemel tehastesse ja põllule leiba teenima.

 

Allikas: https://www.unicef.org/protection/child-labour
https://maailm.postimees.ee/7268900/esimest-korda-ule-20-aasta-kasvab-maailmas-lapstoojou-kasutamine#_ga=2.71288016.1340328455.1637248146-1956602304.1604859737[1]   


Kas teadsid?
Fairtrade ehk õiglase kaubanduse märgis tagab selle, et šokolaad ei ole valminud orja- ja lapstööjõu abil

Erinevaid tootemärgiseid on palju ja oluline on teada, mis on märgise taga. Fairtrade märgis tähendab, et:

-         Fairtrade’i tootja sai oma kauba eest hinna, mis kattis tootmisega seotud kulud.

-         tootmisühistu sai lisaks Fairtrade Premiumi ehk lisaraha, mida investeerida ettevõtlusesse või kasutada kogukonna projektides.

-         Talunikel ja töölistel, sealhulgas ka naistel, on võimalus rääkida kaasa ja teha oma hääl kuuldavaks.

-         Töölistel on õigus inimväärsele palgale, liituda ametiühingutega ning töötada turvalistes tingimustes. Keelatud on laps- ja orjatöö kasutamine ning hoitakse keskkonda.

https://www.fairtrade.ee/images/materjalid/Mondo_2020_Fairtrade_voldik_EST_veeb.pdf

link videole: https://youtu.be/eXBLDSxfgxc



















Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95iglane_kaubandus
Kas teadsid?
ÜRO kestliku ehk säästva arengu eesmärgid eeldavad liikmesriikide püüdlemist nende poole sisepoliitikas kui ka rahvusvahelises koostöös.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärgid aastateks 2015-2030 sisaldavad 17 eesmärki. Valdkondade hulgas on nii keskkond, majandus kui sotsiaalteemad.

Kestliku ehk säästva arengu eesmärgid (ingl k Sustainable Development Goals, lühend SDGs) kutsuvad üles lõpetama vaesust, võitlema kliimamuutuste ja ebavõrdsuse vastu ning kindlustama kõigile inimestele hea elukvaliteet. Lisaks 17 eesmärgile ja 169 alaeesmärgile sisaldab kokkulepe ka suuniseid nende elluviimiseks ning seire- ja järelmeetmeid. Riigid esitavad ÜROle ülevaateid tulemustest. Eesti säästva arengu näitajate seisu saab vaadata Statistikaameti Tõetamme lehelt.

Kestlik arengu eesmärkide kohta saab täpsemalt lugeda:

https://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/kestliku-arengu-eesmargid/