Dnestri jõe koostööprojekt

Projekti  peamine fookus on Dnestri jõe (Moldova/Ukraina) piirkonna piiriülesele koostööle ning veeressursside säästlikule arengule kaasa aitamine ning veemajandusalane koostöö erinevates sektorite vahel nii riigi siseselt kui üle piiri. 

Peipsi Koostöö Keskusel on piirkonnaga juba varasemad koostöösidemed (Välisministeeriumi toetusel projektid piiriülese veemajanduse ning avalikkuse kaasamise edendamisest Moldovas ja Ukrainas, aastatel 2006-2009). 

Projekti rakendamisel kasutatakse Eesti reformikogemusi, peamiselt EL Veeraamdirektiivi rakendamisel ning Eesti-Venemaa piiriveekogude haldamisel.  Projekti eesmärkide saavutamiseks toimub:

- Rahvusvaheline veemajanduskoostöö alane konverents Tartus., 24.11.11

-  Dnestri jõe valitsustevahelise ühiskomisjoni liikmete, veeametnike, MTÜde õppereis Eestisse; 14-18.08.11

- Infoseminar MTÜ-dele Moldovas; 03.06.11, 7-17.07.11, 18.11.11

- Antakse välja EL Idanaabruse piirkonna piiriveekogude haldamise alane trükis

Projekt aitab kaasa keskkonda säästvama eluviisi kujunemisele Dnestri piirkonnas, koostööle eri sihtrühmade vahel, samuti demokraatlike väärtuste süvenemisele, kuna demokraatlikes ühiskondades ongi  riigi stabiilse arengu üheks tagajaks koostöö tsiviiliühiskonnaga, ning huvigruppe kaasatakse sobival moel otsuste tegemisse.

Taust

Dnestr on piiriülene jõgi pikkusega 1380 km ja mis saab alguse Ukraina Karpaatidest, voolab läbi Moldova ning jõuab tagasi Ukrainasse Musta mere läheduses. Jõe vett kasutab rohkem kui 7 miljonit inimest. Nõukogude ajal hallati vesikonda ühtse süsteemina kuid alates 1991. aastast, mil Moldova ja Ukraina on eraldi riigid, haldavad nad ka vastavaid osasid eraldi.

Dnestr seisab silmitsi mitmete keskkonna-alaste probleemidega – nii saastuse kui veevoolu režiimist tingitud mõjudega. Dnestri jõe keskkondlik allkäik on tingitud osaliselt Transdnistria konfliktist, mis mõjutab negatiivselt riikidevahelise koostööleppe saavutamist ning infrastruktuuride reovee käitlemist. Probleem võtab piiriülese mõõtme, kui saastatud vesi voolab Ukrainast Moldovasse ja tagasi ning Musta merre.

Peipsi järve vesikond, olles samuti alates Nõukogude Liidu lagunemisest piiriülene, on hea näide nõukogude aja järgsest piiriülesest koostööst tänu arenenud seadusandlusele ning heale institutsionaalsele baasile kahepoolseks koostööks veemajanduse alal. Eesti Veeseadus, mis kehtib aastast 1994, muudeti oluliselt 2000. aastal, arvestamaks EL veeraamdirektiivi nõudeid.  Samas on meil hea veemajandusalane koostöö mitte-liikmesriigi – Venemaaga ning alates 1997 aastat töötab Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon. Koostööst Venemaaga, meie ühiskomisjoni toimimisprintsiipidest on väga huvitatud ka loomisel oleva Dnestri ühiskomisjoni liikmed. Samas on lisaks valitsusametnikele (kes paraku Moldovas, Ukrainas sageli vahetuvad), oluline kaasata projekti ka MTÜd, kes tegelevad Dnestri jõe (koostöö) küsimustega. Hästiarenenud kodanikuühiskond on  positiivne jõud mida saab kasutada kinnitamaks poliitilist pöördemomenti ja teadlikkuse levikut.