Projekti nimi: Greenman “Tartu, Rezekne, Pihkva: Eesti-Läti-Vene piiriala linnade keskkonnasõbralik linnaarendus ja planeerimine”
Rahastaja: Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm
Projekti kestus: mai 2012 – august 2014
Eesti-poolne koordinaator:
Eleri Seer, eleri@ctc.ee, tel 55555109
Partnerid:
Mittetulundusühing “Lake Peipsi Project, Pskov” (juhtpartner)
Pihkva linnavalitsus/Linnateenuste osakond
Pihkva Riiklik Pedagoogiline Ülikool
Tartu Linnavalitsus
Peipsi Koostöö Keskus
Eesti Maaülikool
Euroregioon “Country of lakes” Läti büroo
Rezekne Linnavolikogu
Rezekne kohalik linnavalitsus
Daugavpilsi Ülikool
Projekti kodulehekülg: www.greenmanproject.org
Projekti kogueelarve: 1.948.194,78 eur
Programmi poolt rahastatud 1.753.375,30 eur
Taust
Projekti eesmärk on saavutada Eesti-Läti-Vene piirialade enimasustatud linnade – Tartu, Pihkva ja Rezekne- haljasalade säästlikum majandamine. Haljasaladena peetakse silmas nii looduslikku, kui tehislikku haljastusega maastikku, mis asub linnas. Need on terviklike linnapiirkondade osad, millel on oluline roll loodusliku keskkonna alalhoidmisel ning need võimaldavad inimesel igapäevaselt loodusega ühenduses olla. Linna kasvades toimub haljasaladel mitmeid muudatusi, mis tihti jätavad looduskeskkonna tähelepanuta ning viivad roheluse vähenemiseni. Enamasti toimub see suuremates linnades, kus on suurem rahvastikukasv, sisseränne ning laienemine uuselamurajoonidesse. Pihkva olukord on nimetatud linnadest kõige keerulisem, sest see on suurima elanike arvuga (200 000 elanikku) ning süstemaatilist haljasalade majandamist tervikuna ei toimu. Seetõttu on viimasel kümnendil kerkinud mitmed magalarajoonid praktiliselt ilma haljastuseta ning see tendents süveneb.
Tartu üldine olukord on parem kuna see on väiksema asustusega (100 000 elanikku) ja rakendatud on oma haljasalade majandamine, mis põhineb mitmetel kohalikel eeskirjadel. Märkimisväärset positiivset kõrvalmõju annavad lisaks ka aiaga eramajad, mis oluliselt suurendavad haljasalade ulatust. Kuid haljasalade majandamine ise vajab kaasajastamist saavutamaks suuremat efektiivsust ning vastamaks paremini linna haljasaladele.
36 000 elanikuga Rezekne peab arvestama sarnaste väljakutsetega ning vajab haljasalade majandamist tõhusate otsuste lähtepunktina. Kõiki kolme linna ühendab vajadus olemasolevate linna haljasalade parendamise ning uute alade loomise järele. Eesti-Läti-Vene piirialade linnade asukoht ning staatus ja ühised eesmärgid loovad suurepärase eelduse ühisprojekti arendamiseks.
Projekti eesmärgid
1. Tartu, Rezekne ja Pihkva linna haljasalade majandamise arendamine
2. Linnade haljasaladega kaetuse suurendamine olemasolevate haljasalade taastamise ning edaspidi loodavate haljasalade tehniliste dokumentide koostamine
3. Koostöö parandamine ja linna haljasalade majandamisega tegelevate spetsialistide kogemuste vahetamine.
Peamised tegevused
1. Rahvusvahelise juhtkomitee koosolekud
2. Projekti kodulehe loomine
3. Nelja erineva trükise loomine neljas keeles paberkandjal ja elektroonilisel (v.a. kalender): 4 infobrošüüri, kalender, linna haljasala majandamise käsiraamat ja ülikooli uurimus haljasalade majandamise kohta
4. Uurimused:
• Olemasolevate puude käitlemistarkvara võrdlev uuring
• Osalevate ülikoolide uurimused kolmes keeles (eesti, läti ja vene) haljasalade majandamise kohta.
5. Haljasalade majandamise seminarid:
• “Linna haljasalade ja puude haldamispõhimõtted” toimus Tartus
• “Linna haljasalade kavandamine” toimus Pihkvas
• “Haljasalade geoinfosüsteemid: linnakeskkonna planeerimine” toimus Rezeknes
6. Õppereisid projekti partnerlinnadesse (sh Tampere)
7. Geoinfosüsteemide koolitus Läti omavalitsuse töötajatele
8. Haljasalade planeerimise arendamise alased tegevused. Selle käigus toimub haljasalade inventeerimismetoodika väljaarendamise seminar, tehakse kaks inventuuri (Pihkvas ja Rezeknes), võrreldakse kaht haljastuse andmebaasi, ning arendatakse tihedas koostöös välja kaks sarnast programmi (management systems).
9. Nelja haljasala tehniliste dokumentide väljatöötamine tulevasteks töödeks:
• “Botaanikaaia taastamine” (6,4 ha) - Pihkva
• “Põhja-Rezekne tööstuspiirkonna pargi rekonstruktsioon” (2,5 ha) - Rezekne
• “Greivuli jalgtee (recreation path) arendamine” (2 km) - Rezekne
10. Nelja avaliku suuremahulise linna haljasala taastamine/uuendamine:
• Tartu kesklinna Sõpruse puiestee (1 ha)
• Rezekne linna Raina pargi keskkonnasõbralik laste mänguväljak (0,6 ha)
• Rezekne kohaliku omavalitususe Ancupani parkmetsa ala (9,48 ha)
• Väiksemate haljasalade taastamine – partnerlinnade rosaariumid ning Tartu linnas asuv loodusrada.
Allpool video-klipp 3013 aasta Euroopa koostöö päeva puhul Tartus, Rezeknes ja Pihkvas toimunud puude istutamisest.
Projekti pressiteateid loe siit:
1. Peipsi Koostöö Keskus alustab uut Eesti-Vene-Läti ühisprojekti “GreenMan”2. Algab ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülene koostööprojekt “GreenMan” |
Juhtpartner: Mittetulundusühing “Lake Peipsi Project, Pskov”
Olga Vassilenko
| peipsi_project@yahoo.com tel/fax +7 8112 720688, Aadress: Ya.Fabritsiusa 2a, kontor 18, Pihkva, 180017, Venemaa |
||
Käesolev lehekülg on koostatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programmi 2007 – 2013 rahalise abiga. Kodulehe sisu eest vastutab ainuisikuliselt Peipsi Koostöö Keskus ja mitte mingitel tingimustel ei saa tõlgendada dokumendi sisu Programmi, Programmis osavate riikide ja Euroopa Liidu seisukohti peegeldavana.
Programmi koduleht on www.estlatrus.eu.”