Alutaguse murre
Kirderannikumurde alla liigituvat Alutaguse murret on kõneldud Lüganuse, Jõhvi ja Iisaku kihelkonna põhja- ja keskosas. Peipsimaa puhul saame rääkida kitsamalt Iisaku murrakust, mida kõneldi järve põhjarannikul.
Suur osa kirderannikumurde erijoontest on tegelikult ilmselt eesti murrete väga vanad jooned. Tugevalt on tunda vadja ja isuri mõjusid. Aga seda on mõjutanud ka põhja poolt põhjaeesti rannamurre, lõuna poolt idamurre, samuti Peipsi põhjaranna vene murre ning poluvernikute segakeel. Alutaguse murre ongi seega siirdemurre, kus kohtuvad nii rannamurde kui idamurde jooned.Poluvernikud
Omapärast vene
sugemetega Alutaguse murdekeelt kõnelenud luteriusuline rahvakild kujunes
Iisaku ümbruses välja 17.-18. sajandil sealsete vadjalaste ja venelaste
segunemisel. Läänemeresoomlastest vadjalased olevat piirkonda elama asunud 11.
sajandil, mil Iisaku kanti tekkisid põliskülad. Nende esimesteks asukateks
peetakse lõunavadjalasi, keda tuli piirkonda ka järgneval paaril sajandil.
Alates 13. sajandist hakkas piirkonda tulema ka venelasi. Kui esialgu oli elanikkond tõenäoliselt õigeusklik, siis 18. sajandil levis komme oma lapsi luterlasteks ristida. Poluvernikud käisid luteri kirikus leeris ja armulaual, aga samas ka paastusid, austasid jumalaema ja lõid risti ette nagu õigeusklikud. Kodudes olid aukohal ikooninurgad pühapiltidega.
Viimased poluvernikud eestistusid 20. sajandi keskpaigas.
PÄRANDIRADA
Raja kaart
Iisaku Kihelkonna Muuseum
Iisaku Muuseumi ekspositsioonis näed Jõuga kääbastest ühelt 13. sajandi lõpul või 14. sajandi algul maetud vadjalanna käevõrult leitud tükikest varrastel kootud kindast, mis on vanim Euroopast leitud varrastel tehtud kudum.
Endises ministeeriumikooli hoones saab ülevaate elust maal, vanadest talutöödest, meistrite tegevusest, kohaliku tuletõrje ajaloost ja Alutaguse looduse eripärast.
Päranditeemalised muud objektid
Vaikla küla - Üks tõsine kunagi poluvernikute küla - Porskovo (Vaikla) ümbruse külade vene keel nii kõrvalolevate rannavenelaste vene keelest kui eestlaste eesti keelest
Järuska sild - Järuska sild on Eestis ainulaadne katusega puitsild. Sild asub Ida-Virumaal, Rannapungerja jõel, Lemmaku külas, ühendades Rakvere-Rannapungerja maantee ja Lemmaku metsatee. Sild on 26,4 meetrit pikk, 4,7 meetrit lai, 6,7 meetrit kõrge. Suurem osa sillast koosneb liimpuidust, ühenduskohad valdavalt raudpoltidega kinnitatud, katusekonstruktsioon tappühendustega.
RMK Kauksi Külastuskeskus - Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus asub Ida –Virumaal pikkade rannapuhkuse traditsioonidega Kauksi külas. Külastuskeskus on justkui Alutaguse rahvuspargi lõunavärav, kus enne elamusterohket retke, saate tutvuda rahvuspargi väärtuste ja külastusvõimalustega.
Jõuga kääpad - Jõuga kääpad on Eesti suurim kääbaskalmistu Iisaku-Jõhvi tee ääres, külast kirde pool metsas. Kokku on seal 270 ümmarguse põhiplaaniga kääbast.
Iisaku kirik - Varasemad teated kogudusest pärinevad juba 16. - 17. sajandist. Praegune kirik ehitati 1846. aastal püstitatud ja 1893. aastal põlenud kivikiriku asemele 1894. aastal vana kiriku põhikavatist järgides (viimane oli nähtavasti kooriosa võrra lühem).
Iisaku vaatetorn -Iisaku mäel, mis on Uljaste oosi järel Ida-Viru maakonnas kõrguselt teine looduslik koht, asub 28 m kõrgune vaatetorn, kust selge ilmaga paistavad isegi Kuremäe kloostri tornid ja Peipsi järv.