Raja kaart
Muuseumid ja kultuuripärandi keskused
Kodavere Pärimuskeskus - Kodavere Pärimuskeskus tegutseb Pala külas, kus on uut sisu loomas 2017. aasta haldusreformi tõttu tühjaks jäänud Pala vallamaja. Tegemist on väärika hoonega – Eesti ainukese vallamaja, millel on torn – kus omavalitsus asus kohalikku elu edendama juba 1874. aastal. Keskus korraldab pärimuskultuuri alaseid üritusi ja tutvustab mitmekülgselt Kodavere kihelkonna Eesti talupojakultuuri.
Alatskivi loss ja Eduard Tubina Muuseum - Alatskivi loss on Alatskivi mõisa historitsistlik Šoti parunistiili eeskujudest lähtuv peahoone, mis asub endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Alatskivi lossi teisel korrusel asuva muuseumi ekspositsioon annab hea ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Ekspositsioon tutvustab tuntud muusikategelasi, kes koos Tubinaga Tartus Heino Elleri juures õppisid. Muuseumis on vaatamiseks ja kuulamiseks Tubina käsikirjad, salvestised, raamatud. Seal tutvustatakse tema loomingu interpreete ning Tubinaga seotud muusikainstrumente, heliplaate, teatrikavandeid. Samuti on võimalik vaadata helilooja enda tehtud filme ja fotosid.
Liivi Muuseum- Liivi Muuseum asub Peipsiääre valla Rupsi küla Oja talus. Muuseum asub kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalus. Muuseumis on avatud püsiekspositsioon nende kahe kirjaniku elust ja loometööst. Muuseum sai alguse Eesti Kirjandusmuuseumi Juhan ja Jakob Liivile pühendatud ekspositsioonist.
Kalevipoja muuseum - Kalevipoja Koda asub Kääpa külas - just seal, kuhu rajas eepose kangelane oma künnivaod. Kääpa asub Mustvee vallas, mis on 36 kilomeetrit Jõgevalt, 21 kilomeetrit Mustveest, 35 kilomeetrit Tartust. Rahvuseepos „Kalevipoeg“ on Eesti kõige tõlgitum teos. See lugu meie muinaskangelasest väärib avastamist ja pole paremat kohta selle tegemiseks kui Kalevipoja Kojas Jõgevamaal. Kalevipoja muuseum renoveeriti 2020. aastaks põhjalikult ning seal on võimalik hiidsangari seiklustest osa saada läbi interaktiivsuse, mängude, filmide ja muude põnevate võimaluste. Lisaks ootavad külastajaid Kalevipoja mänguhoov ja seikluspark.
Päranditeemalised vaatamisväärsused
Kodavere tamm - Ranna Tuhandeaastane tamm (ka Sooküla tamm, Kodavere tamm, Rannaküla tamm, Ranna ohvritamm, Rootsiaegne tamm) on püha puu Tartu maakonnas Kodavere kihelkonna Ranna külas. Puu kasvab Aovere-Kallaste-Omedu maantee ääres Sookülast loode pool ning on avatud maastikus ja Jõhvi poolt lähenedes eemalt silmatorkav. Puu ümber on istutatud nooremaid tammesid, kuna põlisest ohvritammest on praeguseks säilinud ainult üks haru. Puuõõnsusi on täidetud, saetud ära üksikuid kuivanud oksi ning toestatud metallteivastega. Puu ümbermõõt on 4,7 meetrit ja kõrgus 15 meetrit. Kuigi rahvasuus on tamme peetud tuhandeaastaseks, on puu vanus tõenäolisemalt 400 aastat. Ranna Tuhandeaastane tamm on looduskaitse all ja on tunnistatud kultuurimälestiseks.
Kadrina mõis - 1791. a ehitatud Kadrina mõis on saanud tänaseks uue hingamise ning seda kasutatakse külalistemajana, milles on 13 hubast ja kodust tuba. Hoone asub kauni looduse rüpes, jalutukäigu kaugusel lummava vaate ja rannaga Peipsist. Kadrina mõisas pakutakse elamuslikke ja adrenaliinirohkeid tegevusi. Näiteks saab seal nautida kaatrimatka, erinevaid veeatraktsioone ning kalastust Peipsil.
Pala mõis - Pala mõis (saksa keeles Palla) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas. Tänapäeval on mõisahooned Tartu maakonna Peipsiääre valla territooriumil. Pala mõis eraldatati 1701. aastal Jõe (Jaegel) mõisast. Esimesteks omanikeks said von Bockid, kes vahetasid selle 1716. aastal Kivijärve mõisa vastu. Alates 1716. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli ta aga von Strykide aadliperekonna omanduses. Mõisa kahekorruseline peahoone on ehitatud 19. sajandi teisel poolel, Hoone esimene korrus on kivist, teine aga puust. Fassaadi parempoolses otsas paikneb puitsammastele toetuv veranda. Kaasajal on hoone kasutusel elamuna. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, kuigi mitmeti ümber ehitatult.
Turgi talu - Turgi talu asub Peipsiääre vallas, kohe Kallaste külje all Torila külas. Turgi käsitöö- ja tervisetalu on koht, kuhu saab minna mitmeks päevaks eemale argipäeva toimetustest ja pühenduda oma akude laadimisele, sest hingamistöö ehk vabastav-, teadlik- ja ühendatud hingamine, aitab kohtuda oma sisemiste käitumismustritega ja sügavama olemusega. Hingamisprotsessis tervenevad keha ja meele pinged ning vabanevad allasurutud tunded.
Kangakudumise kursustel saab leida ühenduse enesega: näha, kuidas sinu enda käte alt sünnib uus ilu, kogeda, kuidas ise ollaksegi looja. Maitsev ja tervislik toit on parim kütus meie kehale ning Turgi talu peremees Ergo teab ning valdab seda kunsti suurepäraselt. Tema loomisrõõmust saad osa, kui tellid temalt neljakäigulise gurmeeõhtusöögi. Suvel võetakse külastajaid vastu reherestoranis, jahedal ajal hubases elutoas. Suvisel ajal pakutakse romantilist aidamajutust ja renditakse välja rehehoonet sünnipäevadeks või pulmadeks.
Kokora mõis - Kokora mõis (saksa keeles Kockora) oli rüütlimõis Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonda Peipsiääre valda. Kokora mõis asutati 1734. aastal, eraldades ta naabruses oleva Alatskivi mõisa maadest. 18. sajandil kuulus mõis von Kircheritele. Hiljem olid mõisa omanikeks von Schultzid ning alates 19. sajandi lõpust von Rathlefid. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Martha von Rathlef. 9. sajandi algul püstitati mõisa pikk ühekorruseline klassitsistlik puidust peahoone. Hoone keskosa kaunistas neljale ümarsambale toetuv portikus ning aknaid kolmnurkfrontoonid. Kaasajal on hoonest säilinud parempoolne osa, keskel asunud portikus on veidi muudetud kujul viidud hoone otsa. Hoone on eraomanduses. Kõrvalhooneid on säilinud vähe ja needki ümber ehitatud või lagunemas. Mõisa sissesõidutee ääres paiknenud majandushoonete kompleksi kohal asub hulk kolhoosiaegseid tootmishooneid, mis on nüüdseks lagunenud ja varemeis.
Kääpa monument - 1930. aastatel ehitati sealsele mäele kividest tulealtar, kus võidupühal võidutuli süüdati, aga mis taasiseseisvunud Eesti aastatel kasutuseta seisis. 1937. aastal istutati sinna toonase Kaitseliidu liikmete poolt tammeallee, mida mööda võidutuli tollal kolme hobusega kohale viidi.
Kalevipoja mõõk Kääpa jões - Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja mõõk lebab Kääpa jões, Kääpa silla lähedal. Mõõgast räägitakse nii legendides kui ka eeposes. Rahvaeepose järgi lasi Kalevipoeg Soome sepal endale mõõga valmistada, millele aga sepp pani peale needuse - kättemaksuks oma tapetud poja eest. Peipsi soolasorts varastas mõõga Kalevipojalt ning pillas selle Kääpa jõkke. Kalevipoeg tahtis karistada sortsi ja needis omakorda mõõga ära, aga eksis sõnadega. Nii juhtuski, et kui Kalevipoeg sattus kord Kääpa jõe kaldale ja astus vette, kus lamas tema mõõk, lõikas mõõk hoopis temal jalad kuni põlvini alt ning Kalevipoeg suri.
Tulealtar -
Tulealtar
- tegemist on kunagise võidutule altari asukohaga, kus esimese Eesti
Vabariigi lõpuaastatel suure pidulikkusega võidupüha tähistati.
Alatskivi Kalevipoja säng - Alatskivi Kalevipoja säng ehk Peatskivi linnamägi on linnamägi Tartu maakonnas, Peipsiääre vallas, Peatskivi külas. Kalevipoja sängiks kutsutakse kohta, kus Kalevipoeg puhanud ning jõudu kogunud. Kalevipoja sängikohti on Eestimaal mitmeid.
Hanna Haava sünnikoht - Anna Haava (sünnilt Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) sündis 15. oktoobril 1864. aastal Pala vallas Kodavere kihelkonnas Tartumaal Haavakivi talus ja oli eesti luuletaja, libretist ning tõlkija. Ta kasvas üles hästitoimivas talus, kus oli palju loomi ja kus elas peale oma pere ka sugulasi ja abitöölisi.
Igavere postijaam - on tüüpprojekti järgi ehitatud postijaama ilmekas näide. Tegemist on klassitsistlike elementidega ning ühekorruselise poolkelpkatusega postijaamahoonega. Hoone esifassaadi liigendavad külgrisaliidid, mis lõppevad kolmnurkfrontoonidega. 1712. aastal loodi Liivimaa ja Eestimaa rüütelkonna poolt Peterburi-Tartu-Riia postiteed, mille tähtis osa oli Igavere postijaam. Praegune hoone on ehitatud tüüpprojekti järgi 1838-1841. aastatel vana puidust hoone asemel. Sellest ajast peale sõitsid sealt sajandi vältel läbi kõik tähtsad isikud kuni vürstide ja keisriteni välja. 1889. a. lõpetati postivedu Peterburi-Tartu trassil, Igavere postijaam jäeti tegutsema kohaliku reisijateveo asutusena - erapostijaamana. 1920ndatel ehitati hoone ümber rahvamajaks.
Tindimurru rauasulatuskoht - Tindimurru rauasulatuskoht on muistne rauasulatuskoht Jõgeva maakonnas Pataste külas. Rauasulatuskoht avastati 1985. aastal, kui ala uuris Jüri Peetsi arheoloogiarühm. Tindimurru rauasulatuskoht on Eesti üks vanimaid ja kindlaks on tehtud, et seda kasutati ajavahemikul 1. sajand eKr – 2. sajand pKr.
Saare mõisa ait - Saare mõis (saksa keeles Saarenhof) oli mõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas, Tartu kreisis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Jõgeva maakonda. Mõisaansambel oli 18.–19. sajandil piirkonna üks esinduslikumaid. Praeguseks on peahoone lammutatud ja hoonete ansambel suures osas hävinenud. Esmateated Saare mõisast pärinevad 1512. aastast, mil see kuulus Tiesenhausenitele. Hiljem omandasid selle Böningid, nende järel Scottid ja Schaumannid (aadeldatuna von Greisenspeerid). 1685. aastal mõis riigistati, 1712. aastal tagastati viimaste omanike pärijannale, kelle kaudu läks Saare von Bockide omandusse. Abielu kaudu pärisid mõisa 1808. aastal Manteuffelid, kelle kätte see jäi kuni mõisate võõrandamiseni Eesti Vabariigis.
Halliku mõis - Halliku mõis oli rüütlimõis Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Mõis asutati 18. sajandi II poolel Saare mõisast eraldatud alast.
Roela käbikuivati-muuseum - Käbikuivati asub Eesti pikima Mõdriku-Roela oosi serval. Mööda oosi kulgeb lõik RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateest, oosi radadel on võimalik põliste, paarisaja aasta vanuste mändide ning sajandivanuste kuuskede all teha pikemaid ja lühemaid loodusretki, nautida metsavaikust ning tutvuda kohaliku pärandkultuuriga. See on põnev külastuskoht Eesti metsandusloo vallast. 2. juunil 2019 avati seal RMK teabepunkt, kust saab kasulikku teavet nii lähiümbruse kui kaugemal riigimetsas asuvate puhkamisvõimaluste ning huviobjektide kohta. Ühtlasi saab külastaja ringi vaadata 1928. aastal tollase EV Riigimetsade Peavalitsuse poolt rajatud käbikuivatis, mis oli omal ajal Eestis moodsaim.
Roela Linnamägi - Roela linnamägi on muinaseesti neemiklinnuse tüüpi linnamägi Jõgeva maakonna Mustvee valla Voore külas Linnamäe talu maadel, endisest Roela mõisast kilomeetri kaugusel kagus. Kullavere jõe kaldal asuv loode-kagusuunalise linnamäe jõepoolse nõlva kõrgus küündib 15 meetrini, läänepoolse nõlva kõrgus on 6 meetrit.
Roela mõis - Varaseimad teated Roela mõisat (saksa k Ruil) pärinevad 1453. aastast. 17. sajandil von Taubedele kuulunud mõis on hiljem olnud mitmete suguvõsade valduses. Mõisa peahoone oli algselt 18. sajandi teise poole murdkelpkatusega ühekorruseline barokne ehitis. 19. sajandi lõpuosas on hoonet mitu korda laiendatud (1871, 1880, 1884), mille tulemuseks on sopiline, osalt ühe-, osalt kahekorruseline historitsistlik puithoone. 1910. aasta paiku ehitati vanast mõisasüdamest poolteist kilomeetrit loodesse uus heimatstiilis vahvärk-tehnikas mõisahoone, nn kõrvalmõis.
Alatskivi looduskeskus - Alatskivi Looduskeskuse eesmärgiks on läbi oma ettevõtmiste inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine, loodushoidliku mõtteviisi propageerimine, loodushariduse ning igakülgse aktiivse loodussuhtluse edendamine. Looduskeskus pakub erinevaid võimalusi kooliprogrammi täiendamiseks ning keskkonnateadlikkuse suurendamiseks erinevas vanuses inimestele.
Alatskivi järve sild - Alatskivi järv on paisjärv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Alatskivil. Järv on paisutatud Alatskivi jõele. Järve pindala on 22,9 ha ning keskmine sügavus 2,5 m. Alatskivi järve jaotab kaheks (Lossijärveks ja Veskijärveks) Turbasild (varem ka Valgesild). Lossijärve pindala on 14,8 ha ja Veskijärve pindala on 8,1 ha. 2014. aasta 8. veebruaril purunes järve pais ning selle tagant valla pääsenud vesi lõhkus jalakäijate silla kaldasamba ja paisu regulaatori. Pais koos sillaga oli valminud paar kuud varem 2013. aasta sügisel. Kiirkorras rajatud ajutine kividest kaitsevall ei lasknud paisjärvel päris tühjaks joosta. Vesi alanes umbes 1,0–1,5 m võrra. Sama aasta juunikuus oli järv praktiliselt tühjaks jooksnud ning vett leidus vaid sügavamates kohtades.
Linnamägi “Kalevipojasäng” - Kalevipoja sängiks kutsutakse kohta, kus Kalevipoeg puhanud ning jõudu kogunud. Kalevipoja sängikohti on Eestimaal mitmeid.
Kärneri veski - Kärneri tuuleveski on maakividest veski, mis asub Tartumaal Peipsiääre vallas Rupsi küla territooriumil. Tuuleveski ehitati 1801. aastal Kopli talu peremehe Friedrich Kärneri soovil. Algselt oli hoonel neli korrust. Teise maailmasõja ajal sai veski Nõukogude tankilt tabamuse, kuid ei saanud väga palju kannatada. Nõukogude okupatsiooni ajal, kui piirkonnas tegutses kolhoos Koit, võeti hoonel kaks korrust maha ja kasutati seda silohoidlana. Alatskivi sovhoosi tegutsemisajal hoiustati seal lahtist tsementi. Praegu on veskihoone Kopli talu omandis.
Nina tuletorn - Peipsi järvel võib mõnikord talvel tõusta udu – nagu piim. Kaldaäär kaob uduga vaatepiirilt ning hämaruse saabudes ei ulatu sellest läbi ka tuletorni valgusvihk. Räägitakse, et aastaid tagasi aidati uduvangis kalureid nendel puhkudel kirikukellade helistamisega – nii said hädalised aru, kuspool on kallas. Nina raudbetoonist tuletorn (tulepaak) on ehitatud aastal 1938. Tulepaak on tuletorn, mille nähtavuskaugus on alla 10 meremiili. Nina torni kõrgus on 11 meetrit, tule kõrgus 14 meetrit. Kevadel kogunevad sinna Peipsi kuulsad jäämäed. Seda Eesti rahvuseepose kangelase, Kalevipoja, loodud kivisilla pärast.