Peterburi, Pihkva ja Liivimaa piirid. Veeteid kaudu käis tihe liiklus Pihkvaja Novgorodimaa
vahel. Et selles kandis elas kõrvuti võrokesi, setosid, põhjaeestlasi ja venelasi, oskasid siinsed elanikud sageli mitut keelt.
Raja kaart
Muuseumid ja kultuuripärandi keskused Räpina murraku rajal
Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum - Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi leiate Räpina mõisasüdamest, Sillapää lossist, mida ümbritseb liigirohke park. Muuseum asub XIX sajandi keskel valminud majesteetliku hoone I korrusel. Sealsed väljapanekud tutvustavad Räpina mõisa ja kihelkonda, aiandusharidust ning Euroopa üht vanimat paberivabrikut.
Räpina loomemaja - Räpina loomemaja tutvustab oskusi ja töövõtteid, millega kohalik rahvas on varem ja ka praegusel ajal tegelenud. Käsitöö- ja suveniirinurgas on müügil kohalike meistrite looming: keraamika, vitraažid, kaardid, albumid-märkmikud, tekstiilitooted, ehted ja palju muud põnevat. Ettetellimisel pakutakse gruppidele erinevaid töötubasid. Näitusesaalis on esindatud kohalike kunstnike ja autorite loomingut.
Mooste folgikoda - Mooste mõisakompleksi kuuluv Folgikoda on suurepärane paik suurürituste korraldamiseks, kus on ka kaasaegne heli- ja valguspark ning videotehnika. Mooste Folgikoda on sobilik ja stiilne paik pulmapeo pidamiseks, ruumid sobivad ideaalselt ka konverentsideks ja firmaüritusteks. Ajaloohõnguline ja stiilne folgikoda on tuntud kontserdipaik, kus toimub sõltumata aastaajast erinevaid kontserte. Hubane peopaik meelitab sinna igal aastal tuhandeid kontserdikülastajaid.
Päranditeemalised vaatamisväärsused Räpina murraku rajal
Mooste mõis - Mooste mõis oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Mooste alevikku Põlva maakonna Põlva vallas. Mooste mõis rajati 16. sajandi lõpus, mil Poola kuningas Stefan Batory läänistas selle piirkonna Võnnu maakohtunikule Wilhelm Sturtzile.
Mooste Mõisa Veskiteater - Mooste mõisa õuelt mõnesaja meetri kaugusel asub sajandivanune sae-ja viljaveski. Hoone renoveeriti 2006. aastal ning ta on olnud kohaliku külateatri loomelavaks. Teatrisaal asub vanas viljaveskis ja siin on ruumi 60-le külastajale. Viljaveskiga ühenduses olev vana saeraamihoone on samuti renoveeritud ja seal asub nüüd muuseum, näitusesaal ning peosaal väiksemale seltskonnale. Veskiteatris on võimalik: korraldada seminare; pidada pidusid (ruumi jätkub kuni 50le inimesele); teatri hoovis on võimalus korraldada suveetendusi. Veskiteatri kompleksi juurde kuulub ka suitsusaun, kuhu mahub saunatama 15 inimest.
Räpina jahuveski - Eesti pikim jõgi, Võhandu jõgi, on Räpinasse jõudes veerikas ja rahuliku vooluga ning seetõttu oli see ilmselt looduslikult kõige sobivam koht, et siia ehitada kolmest veskist koosnev unikaalne veskite kompleks. Jahuveski on massiivne kivihoone, mille ülakorrusel asub suur vintskap kottide tõstmiseks kotilaele. Säilinud on originaaluksi ja mitmeid detaile, mis väärtustavad üldkujundust. Jahuveski on ehitatud 18. sajandi lõpus.
Räpina Paberivabrik - Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres. Vabrik kasutab toorainena vaid Eestist kogutud vanapaberit. Toodetakse pabereid, pappe, kartonge, pakkenurki, kunsti- ja kontoritarbeid. Räpina paberivabrik on Eesti kõige vanem tänini töötav tööstusettevõte.
Räpina EELK Miikaeli kogudus - Räpina Miikaeli kirik on luterlik kirik Räpinas. Räpina Miikaeli kirik valmis 1785. aastal. Kirik kombineerib hilisbaroklikku ja varaklassitsistlikku stiili, kiriku müürid on maakivist ja kaetud krohviga. Kiriku esikülge kaunistavad samast ajast pärit allegoorilised skulptuurid, mis kujutavad lootust ja usku. Kiriku kellatorn on barokses stiilis. Kirikus asub Carl Antropoffi 1871. aastal maalitud kaheosaline altarimaal "Ülestõusnu ilmumine Magdala Maarjale" ja "Jeesuse haudapanek". Kirikut kasutab EELK Räpina Miikaeli kogudus.
Sillapää loss - Hilisklassitsistlikus stiilis Räpina Mäemõisa härrastemaja ehk rahvahulgas tuntud kui Sillapää loss on ehitatud 19. sajandi keskel. Kahekorruselise keskosa ja tiibhoonetega härrastemaja on üks suurejoonelisemaid klassitsistlikke ehitisi Lõuna-Eestis. Mõisahoones asuvad Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum ning Räpina Muusikakool ja Räpina Rahvakool. Sillapää lossi ümbritseb liigirikas mõisapark (ligi 800 taksonit), mida on võimalik külastada igal ajal.
Räpina mõisapark - Räpina park asub maalilise Võhandu jõe kaldal, selle keskele jääb Sillapää loss. Mõisa park koos Räpina Aianduskooli ümber oleva pargiga hõlmab 8,5 ha suuruse maa-ala. Liigirikkas pargis on ligi 600 ilupuud ja põõsast, 60 linnu- ja 7 nahkhiireliiki. Park on segastiilis ja koosneb inglise, prantsuse ja metsapargi osast. Pargi rajamine viidi lõpule parun Peter von Siversi poolt 1856. aastal. Pargi kavandamisel arvestati tuntud baltisaksa aedniku Walter Engelhardti põhimõtteid.
Meelva järv ja soo - Meelva järv ehk Mulva järv asub Meelva maastikukaitsealal, Räpinast 8 km loode pool. Järve pindala on 78,7 ha, suurim sügavus 3,2 meetrit, pikkus 2650 m ja laius 550 m. Meelva järve ümbritseb lääne ja lõuna pool raba, põhjas ja idas on maapind kõrgem. Meelva järvest voolab välja Võhandusse suubuv Toolamaa oja.
Leevaku hüdroelektrijaam - Leevaku hüdroelektrijaam asub Põlva maakonna Räpina valla Leevaku külas Võhandu jõel. Elektrijaam töötas aastatel 1917–1968 ja on jätkanud tegevust 1993. aastast tänapäevani.