Tänapäeval jagab setode asuala kaheks Eesti- Vene piir. Seto keel on väga lähedane võro keelega.
Pihkva kubermangu alluvuses.
Raja kaart
Muuseumid ja kultuuripärandi keskused Setu keele rajal
Värska külastuskeskus – Reegi Maja - Külastuskeskuse eesmärk on Värska piirkonna ainulaadse ajaloopärandi eksponeerimine ja tutvustamine. Ekspositsioon seob omavahel Petseri Põhjalaagri ning Värska kui kuurortpiirkonna temaatika. Ekspositsioon kõnetab nii ajaloohuvilisi täiskasvanuid kui lastega peresid. Looduskaunis keskkond võimaldab näituseala järkjärgult laiendada ka Reegi maja välialale, kus leiab võimaluse piknikupidamiseks, tegevusi lastele ning võimaluse laenutada paate, jalgrattaid, vesirattaid ja uiske.
Värska Talumuuseum -Värska Talumuuseum - kõik saab alguse saunast! Kodu rajamine algas ennemuiste juba sobiva maatüki väljavalimisest. Hea kui mets oli lähedal, kust metsaande leida, hea kui vesi lähedal, kust kala ja vähki püüda, hea oli muust maapinnast veidi kõrgem tasane plats, kuhu elamine ja põllulapp sisse seada. Järgmiseks tuli ehitada 2 kõige olulisemat – saun ja kaev. Nii algas ka Värska Talumuuseumi lugu – päris traditsioonilist vana talukompleksi, kuhu end sisse seada ei leitudki, aga silma jäi tasanane maa Värska aleviku äärel – mets oli lähedal ja ega vesigi kaugele jäänud. Vastavalt vanale ehitusloogikale kerkis esimese hoonena just suitsusaun. Ning kuna tegu oli noore ja tärkava mäluasutusega, siis alustati sama hoogsalt muuseumikogude loomisega. Koguti pea kõike, mis Setomaa, siinsete inimeste ja kultuuriga seotud – puulusikatest hooneteni välja. Nii ongi Värska Talumuuseumi traditsioonilises talumajapidamises tunda puudutust ja lugusid Setomaa erinevatest küladest ja eri nulkadest.
Obinitsa muuseum - Hubases Obinitsa muuseumis saab tutvuda Setomaa omapärase kultuuri ja ajalooga, osaleda erinevates õpitubades ja üritustel. Muuseumitunnis on võimalik saada põhjalikum sissevaade mõnda seto kultuuri valdkonda – näiteks laulda seto laulu või tutvuda rahvarõivastega. Enamik muuseumikogu esemeid on pärit ümbruskonna küladest, eriti väärtustatakse seto naiste peent käsitööd. Muuseum taasavati remondi järgselt 2019 aasta juunis, mil valmis esimene etapp uue püsiekspositsiooni "Seto leelo ja lauluemad" loomisteel.
Saatse Muuseum - Saatse muuseum asub peaaegu vastu Venemaa piiri. Muuseumihoone ei meenuta sugugi seto tare - see on pigem uhke häärber! Maja oligi algselt elumaja, seejärel koolimaja ja nüüd muuseum. Saatse muuseumi teevad eriliseks seinale maalitud tekstid ja võimalus vaadata vanau filmilõike Setomaa aja- ja usundiloo kohta. Maja ülakorrusel on kunagine klassiruum sisse seatud nõukogude aja stiilis.Muuseumil on avar õueala ja väike lava. Seega on see mõnus paik ka nt pikniku pidamiseks. Muuseumi juures algab ja lõpeb väikene piiriäärne matkarada, mida on võimalik läbida ka siis, kui muuseum ise suletud on.
Päranditeemalised vaatamisväärsused
Õrsava järve matkarada - Õrsava järve matkarada kulgeb ümber samanimelise järve. 5 km pikkune rada algab ametlikult Värska kooli staadioni juurest, kuid alustada võib mistahes punktist. Järveäärse jalgraja teevad põnevamaks mitmed sillakesed. Järve kaldal on RMK lõkkekohad ja metsamaja, ning ujumiskoht.Lisaks maalilistele loodusvaadetele ja männimetsaõhule pakub matkarada ajalooharidust: osaliselt kulgeb tee Eesti kaitseväe kunagise väljaõppekeskuse, nn Põhjalaagri maadel ning ehkki laager tehti II maailmasõjas suuresti maatasa, on säilinud mõned sõdurite barakid ja muudki hooned.
Laskevälja rattarada - 43-kilomeetri pikkune Laskevälja rattarada kulgeb Mustoja mõhnastiku metsaste küngaste, soolappide, järvesilmade ja liivikute vahel. Rada tutvustab piirkonna militaarset ajalugu: seal asus 1920.‒1930. aastatel Eesti kaitseväe laskeväli. Rattarada on korralik katsumus ka heas vormis olevale matkajale: kõrguste vahe ja liivaste teede tõttu tuleb nii mõneski kohas ratast käekõrval lükata. Kui Värskast Lõunalaagrisse kulgev 17-kilomeetrine teelõik on üsna tasane, siis tagasi suunduv rajaosa on pikem (26 km) ja oluliselt raskem.
Värska promenaad - Värska lahe kaldal, Värska sadama juurest, algab u 300 m pikkune järveäärne promenaad koos kahe vaateplatvormiga. Promenaadi kujundamisel kasutatud graniit ja puit seovad erinevad rajalõigud ühtseks tervikuks. Kena valgustatud promenaadi äärde jääb erinevaid istumiskohti ja vaatamisväärsusi. Laht sobib suurepäraselt veeturismiks ning suve perioodil sõidutab puhkajaid Seto Line'i laev.
Värska allikas - Värska promenaadi kaldapealsest immitseb välja mitu allikat. Üht neist, kõige suuremat, on rahvas kutsunud Silmalätteks. Allika leiad, kui jalutad promenaadi lõppu.
Värska õigeusu kirik - Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on seetõttu kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail. See on suur püha, mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kirikus on algupärane ikonostaas ehk ikoonisein ja arvukalt kauneid käsitööna valmistatud pühaserätte. Kirikut ümbritsevale kalmistule on maetud paljud Setomaale olulised kultuuritegelased, näiteks lauluema Anne Vabarna (1877‒1964) ja luuletaja Paul Haavaoks (1924‒1983).
Mikitamäe tsässon - Mikitamäe keskuse esist platsi kutsutakse Tsässonate väljakuks, sest seal paikneb kaks tsässonat teineteise kõrval. Vana tsässon on kogu mandri-Eesti vanim puithoone: selle tõenäoline ehitusaeg on 1694. aasta. Algselt paiknes hoone Tartu-Petseri maantee ääres, kust ta nõukogude ajal ära veeti ja siis lagunema hakkas. 2009. a tsässon renoveeriti ja toodi toonase vallamaja ette platsile. Vahepeal, 1998. aastal, oli aga ehitatud uus tsässon. Mõlemad Mikitamäe tsässonad on pühendatud apostel Toomasele ning külapüha on tuumapühapäiv ehk oltuspühi, mida peetakse nädal pärast lihavõtteid.
Laossina kalmistus ja tsässon - Laossina tsässon ehk külakabel asub juba keskajast pärineval külakalmistul, mis on tänini kasutusel. Hoone on tõenäoliselt ehitatud 1865. aastal. Tsässona taga seisab mitu keskaegset kiviristi. Hoone nimepühak on Neitsi Maarja ning külapühana peetakse seal 21. septembril väike-maarjapäeva (väiko-maar´apäiv). Siis tuleb kalmistule rahvast lähedalt ja kaugelt, papp peab teenistuse, haudadel (matuste pääl) pakutakse head-paremat süüa ja juua ning vahel peetakse maha ka üks korralik kirmask ehk külapidu.
Lüübnitsa vaatetorn - Lüübnitsa on vene küla Setomaa põhjaosas Pihkva järve kaldal. Sealsed elanikud tegelevad peamiselt sibulakasvatusega ja kalapüügiga. Küla lõunaotsa, otse järve kaldale on ehitatud uhke vaatetorn, kust avaneb hea vaade külale ja üle lahe paistvale Kulkna (Kolpino) saarele. Selge ilmaga paistab kätte saare lõunaosas asuv õigeusu kirik ja eriti selge ilmaga ka Pihkva järve idakallas. Lüübnitsa ja Kulkna saare vahelt jookseb Eesti-Vene piir, mille tähised on vaatetornist ja järve kaldalt hästi näha. Korraga võib torni ronida kuni 20 inimest.
Lüübnitsa Tsässon - Lüübnitsa tsässon oli tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lüübnitsa külas Setomaa vallas. Tsässona ehitus- ega lammutusaega pole teada, ainult ühel 1937. aasta uurimusel on näidatud kunagine tsässona asukoht.
Võõpsu tsässon - Võõpsu tsässon asub otse Setomaa põhjapoolse värava – üle Võhandu jõe viiva Võõpsu silla ‒ kõrval, keskaegsel külakalmistul. See on Eestipoolse Setomaa suurim puidust tsässon, mis arvatavasti oli algupäraselt hoopis ait. Tsässonaks ehitati see ümber veidi enne 18. sajandi keskpaika ja remonditi korralikult 2010. aastal. Arhitektuuriliselt on huvitav suur lahtine eeskoda, mis osaliselt ümbritseb ka külgseinu. Võõpsu tsässona pühak on Püha Nikolaus, setopäraselt Püha Migul ja seetõttu on tsässona nimepühad kevadine ja talvine nigulapäev. Avatud vaid nigulapäevadel.
Säpina Nahtsi tsässon - Säpina tsässon on tsässon Setumaal, Säpina külas Setomaa vallas. Kuna naabruses olev Matsuri küla on suurem, on seda vahel nimetatud ka Matsuri tsässonaks. Tsässon on pühitsetud Nahtsile (Anastassia Vanemale), kelle püha tähistatakse 11. novembril (Juliuse ehk vana kalendri järgi 29. oktoobril). Aastatel 2004–2005 viidi tsässona vanuse määramiseks läbi dendrokronoloogiline mõõtmine, mille tulemusena leiti, et tsässon on tõenäoliselt ehitatud 1711. aastal.
Saatse kirik ja surnuaed - Saatse kirik valmis 1801.a. Sealne kogudus on olnud segakogudus, kuhu on kuulunud nii setod kui ka venelased. Saatse suurim püha on päätnitsapäiv (juulikuu viimane reede), kiriku nimepüha. Paraskeva on kreeka keeles ’reede’, setokeelse nime on see saanud vene keele kaudu (пятница). Kirikus on vanast puukirikust pärinevad “kuninglikud väravad” ja 15. saj kivirist. Saatse kirikuga on seotud ainus seto soost pühak: Püha Stefanus, keda ikoonidel kujutatakse seto rahvarõivais. Stefanus lasti 1919. a maha koos preester Isa Vassiliga.
Lõuna Laagri matkarada - Lõuna Laagri 2 km pikkune matkarada on rajatud Eesti Kaitseväe kunagisele alale. 1920. aastatel ehitati sinna sõjaväekompleks, kus jalaväelased suviti harjutasid. Ehkki hoonetest pole midagi järel, kõnelevad puude vahel sillerdav paisjärv, vana sild, mitmed vundamendikivid ja kaevikud üht-teist toonasest tegelikkusest. Paisjärve ääres on RMK lõkkekoht ja telkimisvõimalus. Infotahvli juures kohtub matkarada Laskevälja rattarajaga.
Vana Jüri Seebikoda - Vana-Jüri seebipoes töötab Setomaa esimene ja ainus meessoost seebimeister Silver Hüdsi, kes andis seebikojale nime oma vanaisa Jüri järgi.
Igas seebis on midagi Setomaa loodusest. Kõige erilisem lisand on lähedalasuvast Petseri kloostrist pärit püha vesi, mida ei leidu üheski teises maailma seebis. Hittideks on tõrvaseep, rabaseep ja Piusa liivaseep.
Peko jumalamägi - Jumalamägi on setode iidne pühapaik. Pärimuse kohaselt võtab selles kohas Jumal taevasse minevad hinged oma vankri peale. Varem oli mägi pigem kohaliku tähtsusega, mälestustesse kaduv paik, kuid 2007.a. võttis rahvas külavanema eestvedamisel mäe pühapaigana taas kasutusele. Kohalikku päritolu skulptor Renaldo Veeber valmistas mäele uhke Peko kuju. Peko – setode põlise viljakusjumala – juures käiakse enne suuremaid ettevõtmisi õnne ja edenemist soovimas, pannes Peko kuju jalamile ohvrianni.
Obinitsa Issanda Muutmise kirik - Kunagise Obinitsa kool-kiriku ehitust alustati aastal 1897, pühitseti 1904. Baltimaades ainulaadne kool-kirik oli puust kahekorruseline kellatorniga hoone. 1950 suleti kirik, hoone anti kasutada koolile. Kogudusele anti uue kiriku rajamiseks üks hektari maad ja kaks vana mahajäetud hoonet. Obinitsa uus kirik asub Obinitsast Piusale viiva maantee ääres surnuaia kõrval. Kiriku kõrval asub Obinitsa surnuaed.
Lauluema kuju ja vana kirik-koolimaja (tulevane Ilmaveere keskus) - Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale. Lauluema kuju vasakul käel on Obinitsa vana kool-kirik (1904). Lähedalasuvas Obinitsa muuseumis on avatud lauluemade tuba, kust saab sealse kandi leelotajate kohta rohkem lugeda.
Härma müürid - Kahte kõrget liivakivipaljandit (võru keeles müüri) Piusa jõe ääres kutsub kohalik rahvas Härma müürideks. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand. Oruperve kõrgus küünib 43 meetrini. 150 meetri pikkust lausalist paljandit on näha 19 meetri kõrguseni. Härma Alumine ehk Kõlgusniidu müür on 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju ning on Piusa ürgorus üks kaunimaid oma erksavärviliste savikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu.
Seto Ateljee-Galerii - 1930. aastatel seto kaupmehe Ivan Kalju pere poolt ehitatud majas, Seto galeriis „Hal´as Kunn“ on välja pandud püsinäitus seto vanast ja kaasaegsest kunstist ning rahvakunstist. Galeriimajas asub ajalooliste seto ehete valmistamise ateljee, tegutseb paku- ja siiditrükikoda ning valmivad Seto mustritega tapeedid ja tekstiilid. Galerii kõrval asub Obinitsa Kunstisaal.
Vastseliina linnus - Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskus on legendidest tulvil paik, kus ootavad avastamist 14.sajandist pärit linnusevaremed ja pühakoht, elamusekeskuse peahoone, linnuse kõrts, Palverännumaja, väike Teeliste kabel ning mõisapark. Lisaks elamuskeskuse külastusele saab ettetellimisel kogeda elamusekskursioone ning osaleda töötubades.
Meremäe vaatetorn - Meremäe vaatetorn asub Meremäe küla ja Vastseliina linnuse vahel Meremäe mäel (204 m ü.m.p). Nime järgi võiks arvata, et tornist näeb koguni merd. Meri, nii nagu me seda täna teame, asub siit siiski u 250 km kaugusel, kuid Pihkva järv – mille vastaskallast samuti näha pole ja mida vanasti tõenäoliselt ka mereks kutsuti on vaid 40 km kaugusel. Ilusa ilmaga võib tornist näha Petseri kloostri kirikute kupleid.
Piusa koobaste külastuskeskus/ Piusa koopad - Piusa koopad on inimese rajatud koopad, mis asuvad Võru maakonnas Võru vallas Piusa raudteejaama lähedal. Koopad tekitati aastatel 1922–1966, mil sealt kaevandati klaasiliiva. Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses. Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Koobaste ja seal elavate nahkhiirte kaitseks on loodud Piusa koobastiku looduskaitseala. Piusa külastuskeskus avati aastal 2010 Piusa koobastiku looduskaitseala Muuseumikoopa vahetus läheduses. Külastuskeskuse eesmärk on aastaringse turismi koordineerimise ja sihtpärase arendamise kaudu Piusa koobastiku ja siinsete kaitsealuste liikide kaitsele kaasa aitamine.
Treski küün - Treski on muusika- ja inspiratsioonikeskus, mis asub Setomaa vallas Treski külas Silla talus. Treski (toona Treski Küün) avati ametlikult esimese kontserdiga 21. augustil 2015. Treski omanik on Silla talu peremees Jalmar Vabarna. Idee elluviimise ja hoone renoveerimisplaanide tegemisega alustas ta aastal 2013. 2021. aastal avati Treski välilava, kus esimese hooaja jooksul esinesid Eesti suurimad nimed.
Treski tsässon - Pisike Treski tsässon ehk õigeusu külakabel võib mööda kihutades märkamatuks jääda, ehkki paikneb kenasti tee ääres. Külarahvas teab rääkida, et hoone ehitati umbes 18. sajandi keskel. Treski tsässona nimepühak on Ristija Johannes ning seetõttu on sealne külapüha jaanipäev. Erinevalt Eestist tähistatakse jaanipäeva, nagu ka teisi kirikukalendriga seotud pühi, 13 päeva hiljem. Seega on jaanipäev 7. juulil ning pidu peetakse 6. juulil. Treski meeleolukad jaanipeod on kogunud tuntust kaugemalgi.