Raja kaart
Päranditeemalised vaatamisväärsused
Mäksa mõis - Mäksa mõis oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Tartu maakonda Kastre valla territooriumile.Mäksa mõis (saksa k Mäxhof) pärineb keskajast ning seda on esmamainitud 1555. aastal. Mõis on saanud oma nime tollaste omanike Meckside järgi. Mõis on eravalduses.
Kaagvere mõis - Kaagvere mõis (saksa keeles Kawershof) oli mõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisasüda Kastre valda Pupe külla. Esmateade mõisa kohta pärineb aastast 1544.
Jaago käsitöötalu -Jaago talu on kohakene, kus looduslähedane mõtteviis, taimede ilu ning esivanemate tarkus kauniks vanikuks punutakse. Seal saab erinevatel hooaegadel tegeleda erinevate käsitööliikidega nt saab enne jõule Jaago talus valmistada savist küünlaanumaid ja valada küünlaid ning küpsetada piparkooke.
Ahja mõis - Ahja mõis pärineb keskajast (aastast 1553). Kahekorruseline poolkelpkatusega barokne Ahja mõisa peahoone, valmis 1740-te aastate lõpus ning oli tollal Lõuna-Eesti üks luksuslikumaid. Aastatel 1929-1997 tegutses härrastemajas kool. 2007. aastal oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid. Mõisast on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, kuigi enamus on ümber ehitatud. Vaatamisväärne on kaunis tiigiga park, mis on loodus- ja muinsuskaitse all. Mõis koos pargiga on paljudele tuntud Ahjalt pärit rahvakirjaniku Friedebert Tuglase lapsepõlve meenutustel põhineva raamatu "Väike Illimar" järgi.
Kärsa kirik - Kärsa õigeusu kirik on kirik Põlva maakonnas Põlva vallas Kärsa külas. Maakivist kirik ehitati 1878. aastal. Kirikut kasutas Võnnu Kristuse Sündimise kogudus. Praegu kuulub see kirik Eesti Metodisti Kiriku Kärsa kogudusele. Kirik on 1999. aastast arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all
Mehikoorma tuletorn - Mehikoorma tuletorn paikneb Peipsi järve lõunaosas asuva Lämmijärve läänerannikul. Esimesed napid andmed Mehikoormas asunud sihttulepaakidest, mis näitasid laevateed põhja poole Piirissaare suunas ja lõuna poole Sausaare suunas, pärinevad Esimesest maailmasõjast. 1929. aastaks oli Mehikoormas üles seatud plinkiva sektortulega paak. Puidust tulepaak asendati raudbetoonist tuletorniga 1938. aastal. 15 m kõrgune ja 3-meetrise läbimõõduga tuletorn töötas atsetüleeni energial. Mehikoorma tuletorn on oma 15 meetriga Peipsi järve kõrgeim tuletorn. Tuletorn on vaadeldav vaid väljast.
Kuningamänd - Kuningamänd on looduskaitsealune harilik mänd Tartumaal Kastre vallas Järvselja külas. Puu nimi tuleneb kõrgest east ja majesteetlikust välimusest. Kuningamänd on üle 33 meetri kõrge, kuid hoopis tähelepanuväärsem on tüve ümbermõõt, mis on rinnakõrguselt 3,4 meetrit, võra laius on 23 m, mahuks on arvestatud 11 tm.
Järvselja ürgmetsa loodusõpperada - Järvselja loodusõpperada tutvustab õppe- ja katsemetskonna keskuse ümbruse metsi. Rada on eriilmeline ja läbib mitmeid metsakasvukohatüüpe - seal kohtad üle 380. a vanust Kuningamändi ning üle 40 m kõrgusele küündivate latvadega kuuski, mis on ka Eestimaa kõrgeimate puude hulgas. Rada kulgeb osaliselt laudteel, marsruudi pikkuseks on 1-5 km. Heaks alguspunktiks on kas Järvselja jahiloss või külalistemaja, kus on olemas infotahvlid koos radade kaardiga. Järvselja õpperada koos ürgmetsaga esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.
Rõka kuppeltorn - Peramaa Puhkekeskus on kui väike oaas Järvselja iidsete metsade rüpes. Puhas ning puutumata loodus ja põlismetsa rahu aitavad unustada igapäevased toimetused ning töörutu. Seal pakutakse majutust, toitlustust ja aktiivseid tegevusi (vibulaskmine, rattaretked).Puhkekeskuse vahetus läheduses paikneb Rõka Kuppeltorn, veidi eemal Järvselja looduse õpperajast ja Järvselja Ürgmetsast.
Kriimani mõis - Kriimani mõis (saksa k Brinkenhof) pärineb keskajast. Tollaste mõisaomanike Brinkenite järgi on koht saanud oma saksakeelse nime. Rootsi ajal kuulus mõis Riegemannidele, kust pärineb eestikeelne nimi. Põhjasõja järgselt on mõis kuulunud nii von Kawerite, von Boettigeride, von Rosenite, von Blankenhagenite kui ka von Strykide aadliperekondadele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Margarete von Brasch. Mõisakompleks paikneb väikese aga kauni Kriimani järva kaldal väheldase künka otsas. Ühekorruseline puidust peahoone pärineb arvatavasti 19. sajandi keskpaigast. Hoone fassaadi keskosal on kolme akna laiune pealeehitus. Kaasajal on hoone kasutusel valla sotsiaalmajana. Mõisal oli ka arvukalt kõrvalhooneid, kuid neist on enamik hävinud. Mõned säilinud hooned on kas varemeis või tundmatuseni ümber ehitatud.
Kavastu parv - Parv pandi käima 1899. a Kavastu mõisniku W. Wulffi käsul liiklemise lihtsustamiseks üle Emajõe. 1983. a katkes parve üleveokett, parv ise kadus allavoolu ning hooratas vajus jõevoogudesse. 1999. a taaselustati sajandivanune traditsioon, originaalhooratas tõsteti jõepõhjast üles ja pandi taas tööle. Euroopas ainulaadsel parvel on enam kui sajandi vanune käsitsi ringiaetav mehhanism, mille abil parvemees teid teisele kaldale aitab. Tihti soovivad sõitjad ise hooratast keerutada ja lõbusõitu teha. Parv on populaarne nii autoga ja jalgsi matkajate kui Lõuna-Eesti jalgrattamatkade huviliste seas.
Kavastu mõis - Emajõe vasakul kaldal, jõe alamjooksul asuvat Kavastu mõisat (saksa k Kawast) on esmamainitud 1544. aastal. Tollal kuulus mõis Jakob Krabbele. Hiljem, Rootsi ajal, kuulus mõis Georg Oxenstjernale, 17. sajandi keskel ja teisel poolel aga von Schwengelnidele. 18.-19. sajandil oli mõisal palju erinevaid omanikke.Mõisasüda ehitati esinduslikult välja 19. sajandi lõpukümnendeil. 1890-ndatel aastatel valmis seal kahekorruseline suur neobarokne peahoone, mis oli ümbruskonna üks suursugusemaid. Hoone põhiosa oli ühekorruseline, kaetud kõrge mansardkatusega, mille alune oli samuti välja ehitatud korruseks. Keskosas asus kahe akna laiune pealeehitus teise korruse ulatuses. Hoone idapoolne ots oli kujundatud aga töntsaka kolmekorruselise kivitornina, mida kattis samuti mansardkatus. Jõelt ja teiselt poolt jõge avanes peahoonele hulk kauneid vaateid. Sarnasus samal ajastul ehitatud Kaagvere mõisa peahoonega (hävinud) võib oletada sama arhitekti tööd.
Meeliste tuulik - Melliste tuuleveski restaureeriti 2013. aastal ning sellesse kavandati infopunkti, vaateplatformi ja sinna kõrvale pidi tulema kõrvalhoone muude asjadega. Kahjuks jäi projekt katki ja hetkel seisab tuulik niisama.