Küsimused-vastused

Siit leiate Peipsi järve elu toa näituse külastajate poolt üles kirjutatud küsimused, mis näitusel vastamata jäid.

Peipsi ääres õitseb iirise lille moodi kollane taim. Näitusel selle taime pilti ei ole.
(06.06.2013)

Ilmselt oli tegemist kollase võhumõõgaga, kes on iirise ehk aedvõhumõõga looduslik sugulane. Loe lisaks näiteks http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kolvmook.htm

Kas Smolnitsa on Vasknarva venekeelne nimetus? Ei, Smolnitsa on üks teine küla, mis asub küll Vasknarvale suhteliselt lähedal. Vasknarva muistne nimi on Сыренец (Sõrenets), mida esmakordselt mainiti 1416.a. Vene kroonikates.

Kas kalal sapipõis ka on? 
Jah, on ikka. Näitusel olev kalamudel on lihtsustatud versioon kala sisemusest. Sapipõis asub kala maksa juures ning on kõhunahale väga lähedal. Kokkadele on sapipõis tõesti oluline kala elund, sest kui kala puhastade sapipõis purustada, valgub rohekaskollane sapivedelik kala sisemuses laiali ning liha muutub sellest kibemõruks.

Milline on isatigu? Näitusel räägitakse emateost.

Emateod on lahk-sugulised ehk olemas on nii emased teod kui isased teod, kuid sõltumata soost kutsutakse kõiki ematigudega. Emateod on oma nime saanud selle järgi, et munad arenevad emaslooma sees ja väikesed teod kooruvadki emateo kehas. Ema kehast lahkuvad teod on algul karvased (kaetud harjastega).

Kas rünt ja hink on sugulased? 
Nii rünt kui hink on karpkalaliste seltsi kuuluvad kalad, kuid kui rünt kuulub ka karpkalaliste sugukonda, siis hink kuulub hinklaste sugukonda.

Kes on näituse algataja, projektijuht?

Peipsi Koostöö Keskus alustas näituse "Peipsi järve elu tuba" loomist juba 2003. a. Esmakordselt avati näitus 2005. a. Kallastel, näitus valmis koostöös Studio Viridisega. Siis sai näitusel vaadata kalamulaaže ning maketti. Peale 2006. a. Kallaste näitusemaja põlengut koliti näitus Emajõe Suursoo Keskusesse. Alates 2011.a. on näituse koduks Kasepää. 2013.a. täienes näitus käes-külge-eksponaatidega, niiet lisaks vaatamisele ja lugemisele on näitusel võimalik palju ka ise teha. Uute mängude peaautor on Piret Pungas-Kohv, näituse arenduse meeskonda kuulusid veel Eeva Kirsipuu-Vadi ja Katrin Saart.