Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames.
Aeg: Mai-oktoober 2023
Partnerid:
Tallinna Tehnikaülikool (juhtpartner)
Peipsi Koostöö Keskus
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Projektijuht: Margit.Sare @gmail.com
Projekti eesmärgiks on teadusasutuste ja keskkonnaühenduste koostöös teavitada avalikkust Peipsi järve, Narva jõe ja Soome lahe vesikonna keskkonnaprobleemidest ning seisundi parandamise meetmetest.
Peamised tegevused
T1 juhendmaterjalide kogumik (booklet of guidelines)
T2 EcoBalt 2023 konverents Tallinnas, 10-11 oktoober 2023
T3 partnerite seminar Mikkelis, september 2023
T4 õuesõppeprogrammi Mustvee, Avinurme, Illuka koolidele Narva jõe ja Peipsi järve elurikkusest (septmeber 2023)
T5 Narva jõe teemaline veebiküsimustik
Piiriveekogud
Eesti ja Venemaa vaheline piir on suures osas veepiir; peamised piiriveekogud on Peipsi järv (sh Pihkva ja Lämmijärv) ning Narva jõgi ja veehoidla.
Peipsi järv on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 km2, millest Eesti territooriumi koosseisus on 44%. Peipsi on ka maailma üks parimaid kalajärvi.
Narva jõgi on lühike (77 km), kuid suhteliselt veerohke (keskmine vooluhulk 400 m3, aastane äravool 12,5 km3). Narva jõgi on olulise energeetilise tähtsusega: jõel asub Venemaale kuuluv Narva hüdroelektrijaam võimsusega 125 MW, Eesti poolel aga kaks võimsat soojuselektrijaama. Narva jõe veel rajaneb Narva linna (üle 70 000 el) ühisveevarustus.
Narva jõe valgala moodustab kõigest 3% Läänemere koguvalgalast (1 649 550 km²), kuid on aastase äravoolu poolest Neeva järel (~70 km3/a, 20% jõgede aastasest sissevoolust Läänemerre) teine Soome lahte suubuv jõgi.
Seega kõik, mis toimub Narva jões, Peipsi järves ja tema valgalal, avaldub ka Läänemere, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedis, ja nii omandab riikidevaheline koostöö sellel valgalal ka olulise Läänemere kaitse aspekti.
Kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi, suurimad neid on Velikaja ja Emajõgi; välja voolab ainult veerohke Narva jõgi.
Peipsi veeala ja rannapiirkondade kaitseks on moodustatud mitu kaitse- ja hoiuala.
Peipsi põhjaosas, Alutaguse rahvuspargis asub Kurtna järvestik, kus 30 km2 suurusel alal on üle 40 järve olles seega Eesti suurima järvede tihedusega maastik. Sealsete järvede seas on eriti väärtuslike ja haruldaste liikidega järvi, näiteks Valgejärv.